Allikate sõnul ei osale ultrakonservatiivid konkreetsete probleemide lahendamiseks mõeldud koosolekutel, mis puudutavad näiteks 2024. aasta presidendivalimiste ettevalmistamist. Nende töö on teistsugune. „Eravestlusi ja kohtumisi peetakse nendega spetsiaalselt ideoloogilistes küsimustes: mis on Venemaa eesmärk, mida me tahame,“ selgitas üks Kremliga seotud allikas.

Kes need ideoloogid on?

Aleksandr Dugin on nn euraasluse edendajast politoloog, keda loetakse üheks „Vene maailma“ peamiseks ideoloogiks. Alates 2000.-test on ta kutsunud üles looma Euraasia Liitu, mis peaks kaasama kõiki endisi NSVL-i vabariike. Üks tema peamiseid teooriaid puudutab Venemaa ja „kollektiivse lääne“ vastasseisu. Paljude arvates on tema vaated sisuliselt fašistlikud.

Aleksandr Prohhanov on „patriootlike“ raamatute autor ja ajalehe Zavtra (“Homme“) peatoimetaja. 1991. aastal kuulus ta putšistide loodud erakorralise seisukorra komitee toetajate hulka. Tema on loonud termini „aatomiõigeusk“, mille järgi peaks riik ühendama endas nõukogude stalinismi ja õigeuskliku tsaari-Venemaa jooni. Vaadetelt impeeriumi taastamise toetaja.

Vardan Bagdasarjan on ajaloolane, kes on laiemale avalikkusele halvemini tuntud kui Dugin ja Prohhanov. Ta on Prohhanovi stalinistliku ajalehe Zavtra kaastööline ja varasemalt Vene Raudteede juhi Vladimir Jakunini lähikondlane, avaldades temaga kahasse isegi paar raamatut. Bagdasarjan kirjutab sageli ka tsivilisatsioonide kokkupõrke teemal ja nimetab Donbassi vene tsivilisatsiooni piirialaks.

„Osutub, et Donbass ei ole mitte ainult hüppelaud Ukraina natsismist vabastamiseks, vaid ka platvorm, millele toetub Venemaa tsivilisatsioonilise taastumise vektor,“ kirjutab Bagdasarjan. „Donbassi aladel on sündimas uus Vene ideoloogia. See ei sünni läbi teooria, vaid läbi vere ja surma. Ja ainult kangelaste verega pühitsetud ideoloogial saab olla ajalooline perspektiiv.“

Ajaloolane toetab Venemaal ametliku ideoloogia kehtestamist ja nimetab mobilisatsiooni tõttu Venemaalt lahkunuid argpüksteks. „Taas eksisteerivad elu ja surma küsimused ning kõik boheemlikud perverssused on muutunud kohatuks,“ on Bagdasarjan veendunud. „Donbassis on loodud uut tüüpi noorus, kes erineb metropolide postmodernsetest tudengitest. Ja need sõjast läbi käinud poisid naasevad varem või hiljem tsiviilellu. Ja siis ei lähe pealinna pidutsevatel noortel hästi.“ Autori sõnul pole kahtlust, et lääneriike kontrollib „korporatiivne keskus, transnatsionaalsete korporatsioonide maailm, oligarhia globaalne süsteem.“

Meduza allikate teatel on Kreml alustanud ka „konsultatsioone“ portaali Tsargrad asutaja ja õigeusklikuks oligarhiks hüütud Konstanin Malofejeviga. Varem on Kremli poliitblokil olnud selle ärimehega pingelised suhted. 2019. aastal otsustas Malofejev poliitikasse minna ja ühines erakonnaga Õiglane Venemaa, plaanides nähtavasti hakata partei rahastajaks ja selle üheks liidriks. Ent kuna Malofejev üritas parteid täielikult oma kontrolli alla võtta, ei meeldinud see Kremlile ega ka partei olemasolevatele juhtidele.

Kremlile lähedalseisvate allikate sõnul tahetakse, et Malofejev, Dugin, Prohhanov ja Bagdasarjan aitaksid Kremlil „aimata uue ideoloogia kontuure.“ Ideoloogidega on kohtunud näiteks Kremli poliitbloki juht Sergei Kirijenko ja tema lähimad liitlased, nende seas riiginõukogu asjade osakonna juht Aleksandr Haritšev ja avalike projektide osakonna juht Sergei Novikov.

Allikate sõnul ei selgine nendel kohtumistel üksnes ideoloogia kontuurid, vaid ka konkreetsed teesid, mida Kirijenko ja president Vladimir Putin saavad oma kõnedes kasutada.

„Venemaa on võitnud kõik sõjad, kui need muutuvad rahvasõdadeks,“ rääkis Kirijenko ühes oktoobris peetud kõnes. „Võidame kindlasti ka selle sõja: nii „kuuma“ sõja, majandusliku sõja kui ka vägagi psühholoogilise, informatsioonilise sõja, mida meie vastu peetakse. Aga selleks on vaja, et sellest saaks just nimelt rahvasõda, nii et iga inimene tunneks end seal osalevat.“

Samal päeval pidas Kirijenko kõne vene rahva üleilmsel nõukogul ja kutsus üles „säilitama rahva ajaloolisi traditsioone, traditsioonilisi vaimseid väärtusi, sealhulgas tugevat perekonda, emalikkust, austust eakate vastu, tervislikke eluviise.“

Ühendatud Venemaa ladvikuga seotud allika sõnul on Dugin ja Prohhanov teinud Kremliga koostööd varem. Nii oli näiteks 2000.-te aastate alguses, mil Kremli poliitblokki juhtis Aleksandr Surkov. Ent viimastel aastatel on need kontaktid muutunud ebaregulaarseks.

Lisaks märgivad allikad, et Duginile ja Prohhanovile on nüüd antud uus roll. Varem leidis Kreml, et nende töö on tegeleda teatud sorti (ultrakonservatiivse) auditooriumiga. Nüüd aitavad nad formuleerida kogu Venemaa ideoloogia aluspõhimõtteid.

„Nüüd kuuleb Dugini ja Prohhanovi sõnavara juba Putini enda suust,“ rõhutas üks Kremliga seotud allikas. Ta lisas, et varem on meedia Dugini mõju sageli liialdanud. Lääne väljaanded on teda korduvalt nimetanud Putini peaideoloogiks või isegi tegelikuks „ajuks.“ Meduza allikad aga kinnitavad, et Vene president oli filosoofi vaadetega kuni viimase ajani tuttav vaid pealiskaudselt.

Kõik muutus pärast Dugini tütre Darja augustis toimunud mõrva. Kremlile lähedalseisvate allikate sõnul tekkis Putinil pärast seda Dugini suhtes tõsine huvi. Ta saatis filosoofile kaastundetelegrammi ja kiidab Kremli suhtluse euraasluse eestkõnelejaga kindlalt heaks. 30. septembril, kuu aega pärast Darja Dugina mõrva kasutas Putin avalikult esimest korda väljendit „anglosaksid“, mis kuulub Dugini lemmikterminite hulka. „[Dugina surm] võeti õigesti vastu, sealhulgas presidendi poolt: vaenlased ründavad traditsiooniliste väärtuste kaitsjaid, läänevastaseid,“ seletas üks Kremlile lähedane allikas.

Kaks allikat kinnitas, et Kremli allikad, nende seas Kirijenko ja Haritšev ise sellist ultrakonservatiivset ideoloogiat ei jaga. Üks allikatest seletas, et Kirijenko on „turundaja ja range korporatiivse juhtimismudeli pooldaja,“ kellele geopoliitika jääb põhimõtteliselt kaugeks. Haritšev olevat „kohusetundlik ametnik-täidesaatja, kellel puuduvad kindlad veendumused.“

Ühe allika sõnul on Kirijenko huvi konservatiivsete mõtlejate vastu kerge seletada. Esiteks üritab ta teha koostööd inimestega, kelle vaated on Putinile juba praegu lähedased. Teiseks räägivad Kremlile lähedased allikad, et võimudega koostööaltis poliittehnoloogide ja politoloogide seas põhimõtteliselt puuduvad „ideoloogid, kes oleksid võimelised välja pakkuma mingisugust arusaadavat ja sidusat projekti, mis meeldiks ka riigipeale.“ Allikate sõnul on paljud sellised isikud üldse viimastel kuudel Venemaalt lahkunud.

„Eksperte leidub, esinejaid leidub,“ võtab olukorra kokku Kremlile lähedane allikas. „Aga pole mõõdukaid ideolooge, isegi mitte sedasorti, nagu president vajaks. Seetõttu töötavad nad parempoolsete konservatiivsete ideoloogidega. Nendega, keda leidub… Praegu on sõda ja vaja on sõjakust.“

Jaga
Kommentaarid