Eesti maksusüsteem on olnud ühiskondlikuks ning poliitiliseks debatiks pikka aega. On osapooli, kes leiavad, et praegune süsteem vajaks reformimist, kuid ka neid kes toetavad praeguse süsteemi püsimajäämist. Eesti ettevõtja Jüri Käo väitis 26. oktoobril ilmunud ERR arvamusartiklis, et „80 protsenti Eesti riigieelarve maksulaekumistest on seotud palkadega.“

KONTROLL

Kontrollime Käo väidet ning vaatame, kui suur osakaal riigieelarve maksulaekumisest on seotud palkadega. Igal aastal rahandusministeeriumi poolt koostatud riigieelarve seletuskirjades on välja toodud tulevase aasta riigieelarve ülesehitus, sealhulgas riigieelarvesse laekuvad maksutulud.

Maksutulu moodustavad peamiselt käibemaks, teenustele ja kaupadele seatud aktsiisid ning palkadega seotud maksud, mis hõlmavad endas palgatulu pealt tasutavaid makse. Maksu- ja tolliamet kinnitas, et tööandja maksab palgatulult järgmised tööjõumaksud: füüsilise isiku tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse (nii tööandja 0,8% kui töötaja 1,6% osa), kohustusliku kogumispensioni makse (II sammas), kui töötaja on pensioni II sambaga liitunud.

Väite kontrollimiseks vaatame 2022. ning prognoositud 2023. aasta palkadega seotud maksude osakaalu.

2022. aastal laekus maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete näol riigieelarvesse 11 248 151 000 eurot*. Antud summast moodustas 7 073 197 000 eurot füüsilise/juriidilise isiku tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks ning kogumispensionimaksed. See tähendab, et 2022. aastal oli palkadega seotud maksutulu osamäär ligikaudu 62.88%.

2023. aasta riigieelarve seletuskirjas on välja toodud, et maksude ja sotsiaalkindlustusmaksude näol laekub riigieelarvesse 12 915 273 000 eurot. Varasemalt välja toodud palkadega seotud maksude osakaal on sellest arvust on 7 919 602 000 eurot. Seega on palkadega seotud maksutulu osamäär seatud ligikaudu 61.31%-ni, mis kajastub ka riigieelarve seletuskirjas.

Tutvudes käesoleva ning tuleva aasta riigieelarvega selgub, et palkadega seotud maksulaekumised moodustavad veidi üle 60% maksulaekumise kogusummast. Ülejäänud tulu tuleb peamiselt käibemaksust ning kehtestatud aktsiisidest. Seega ei ole Jüri Käol õigus, et 80% maksulaekumisest Eestis on seotud palkadega.

Palkadest küll sõltuvad muud tarbimisharjumused ja seeläbi ka käibemaksu hulk, aga otseselt palgad ehk tööjõumaksud moodustavad riigieelarvest siiski 60%.

OTSUS

Pigem vale

  • Esialgses versioonis oli kogemata jäänud eelarve ridadele kolm nulli otsa panemata, ehk jutt käis miljonitest, mitte miljarditest. Protsendiarvutuste tulemus jäi siiski samaks.

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.

--

Lisatud Tööandjate Liidu kommentaar, mida toetab ka Jüri Käo:

Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Jüri Käo viitab oma väites värskele „Tööandjate manifestile“, mille jaoks Eesti Tööandjate keskliit palkade mõju riigieelarve maksulaekumistele välja arvutas. 80% (tegelikult enamgi) Eesti riigieelarve maksulaekumistest on seotud palkadega, sest palkade mõju hindamiseks maksulaekumistele tuleb lisaks tööjõumaksudele arvestada ka seda, kui suur on palgatöötajate tarbimise osakaal tarbimismaksude laekumises. Rõhutame, et tööandjad räägi siinkohal üksnes palgalt makstavaid makse, vaid palkade mõjust riigi maksulaekumisele. Eesti maksulaekumise andmed on avalikud ja selle arvutuse saab iga huviline soovi korral ka ise läbi teha.

Tööandjad peavad vajalikuks selle rõhutamist, sest riik saab vajalikke investeeringuid teha kui riigieelarvesse laekub rohkem makse. Selle eeldus on aga majanduse tootlikkuse ja lisandväärtuse kasv, mida veavad innovaatilised ettevõtted, mis suudavad ka palku kasvatada. Seetõttu peaks strateegiliselt ja targalt käituda sooviva riigi juhid inimeste heaolu suurendamiseks võtma fookusesse majanduse lisandväärtuse kasvu ja seda soodustavate investeeringute kasvatamise