Igatahes kordub riigikogus praegu Jüri Ratase valitsuse ajast tuttavaks saanud muster, kus mängu juhib ja initsiatiivi hoiab perekond Helme, Ratas aga sörgib sabas ja vabandab. Eks seda märkavad ka valijad, kes muudkui Keskerakonna seljatagant EKRE-t toetama siirduvad.

Kui tahta Keskerakonna häälte äravoolu pidama saada, peab Jüri Ratas end eelkõige EKRE ees kehtestama.

Turu-uuringute AS-i viimase küsitluse järgi toetas Keskerakonda kõigest 11% vastanuid, sellega jääb kunagine liider alla isegi Eesti 200-le. Loogiliselt võttes oleks see põhjus erakonnajuhi väljavahetamiseks, aga vaevalt seda nii napilt enne valimisi tehakse ja ega Keskerakonnas ole juhi kohale ka häid alternatiive.

Seega, kui tahta häälte äravoolu pidama saada, peab Jüri Ratas end eelkõige EKRE ees kehtestama. Tantsusaade võib paljude pensionäriprouade südamed soojemalt põksuma panna, aga selle valimistel antud häälteks konverteerimiseni on pikk tee. Ratasel võib isegi olla kasulik saatest kiiremini välja langeda ja tõsisele poliitika tegemisele keskenduda.

Ilmselgelt vajab ka riigikogu praegu kindlamat juhtimist, sest valimiste lähenedes vasaku saalinurga „pahade poiste“ poliitiline kultuur ilmselt ei parane. Pigem läheb vastupidi, kui nad saavad reitingutest endale positiivseid sõnumeid välja lugeda. EKRE on praegu kindlalt perekond Helme haardes, aga selle erakonna arukamatel liikmetel ja toetajatel oleks põhjust endalt küsida: miks me neid jumaldame, mis neist Eestile õigupoolest kasu on? Nii nagu küsisid endalt päris paljud Ameerika vabariiklased äsjastel valimistel Donald Trumpi kohta (ega toetanudki tema lemmikuid).