Liia Hänni: mikrofoni väljalülitamisest ei pruugi riigikogu eetikalati kergitamiseks piisata, vaja on ka muud

Mida arvata Riigikogus toimuvast, kus asespiiker Martin Helme loeb kõnetoolist ette kinnise kohtuasja materjale ja haamrit hoidev Jüri Ratas laseb sellel rahumeeli sündida?

Tuleb kurbusega nentida, et riigikogu eetika latt vedeleb juba mõnda aega põrandal ja keegi ei märka seda üles tõsta. Elu ise on välja toonud ühe tõsise puudujäägi Eesti parlamentaarses poliitilises süsteemis, kus rahvaesindus ei ole võimeline end kaitsma au ja südametunnistuseta lurjuste eest. Tehniline võimalus selleks on imelihtne – mikrofoni väljalülitamine. Aga selle kasutamine nõuab otsusekindlust. Pealegi, ega sellise mehaanilise võttega eetikalatt iseenesest kerkima ei pruugi hakata. Tuleb uus võimalus ja kõik kordub jälle.

Kui maailmas ringi vaadata, siis näeme, et parlamendid on siiski leidnud mitmeid „kollektiivse enesekaitse“ võimalusi, et taltsutada poliitilises võitluses hullunud kolleege. Ka riigikogul oleks viimane aeg koondada jõud kodu- ja töökorra muutmiseks, et uue aasta märtsis valitav riigikogu saaks oma au ja väärikust kaitsta. Ainult valijate tarkusele ei saa kahjuks loota.