Kohalikud elanikud hävitatud autol tähistamas Hersoni vabastamist. Foto tehtud 13. novembril 2022.
FOTO: AFP
Venemaad tuleb taandumisoperatsiooni läbiviimise eest tunnustada, sest suures osas see ka õnnestus. Suudeti jätta mulje, et vägesid on palju rohkem, kui seal tegelikult oli. Propagandakanalid olid suurt vaeva näinud, et panna venemaalased uskuma, nagu tahaksid ukrainlased seal piirkonnas kahepealise kotka kaitse alla ja „nüüd me taganeme“!
Venemaa viis läbi massiivse mineerimise, õhiti järelejäänud väiksemad sillad, ometi päris perfektselt neil taandumist lõpuni viia ei õnnestunud, sest Ukraina üksused murdsid läbi Tšernobajevka suunal (see on kohe Hersoni külje all). Sellele järgnes juba Venemaa üksuste kohati paaniline põgenemine. Ukrainat takistasid eeskätt miinid ja seetõttu oli teatud suundades edasiliikumine tõsiselt häiritud, mis omakorda võimaldas paljudel Venemaa sõduritel üle jõe pääseda.
Suurem osa Venemaa sõjaväelasi küll pääses eluga, aga alati tuleb vaadata ka helgemat poolt – kuna Dnepri läänekallas anti lõpus ära sisuliselt ilma lahinguteta, ei kandnud Ukraina üksused suuremaid kaotusi ja nende võitlusvõime ei vähenenud. Otse vastupidi, võidunälg ainult kasvas.
Ajakirjanik Denis Kazanski sõnul oli tema hinnangul Hersoni vabastamisel kõige tähtsam see, et purunes Venemaal levinud müüt, justkui oleks Venemaa olnud Hersonis oodatud, sest mitu päeva kestnud rõõmupidu linna vabastamise järel ei jätnud kellelegi kahtlust sellest, et asi oli täpselt vastupidi.
