Kui võtta seda viimast n-ö piiri peal või punase joone peal tegutsemisena, siis raketitabamus Poola territooriumi pihta seda kindlasti oli. Olen nõus sõjaväelastega, et üle Ukraina-Poola piiri võis rakett lennata teatud asjaolude kokkulangemise tõttu, ent võib kindel olla, et see oli sihitud võimalikult piiri lähedale. Nii nagu seda oli ka tabamus Ukrainat ja Moldovat ühendava elektrillini pihta, sest muu maailma poolt nurka aetud ja paariaks kuulutatud sõjard pidi end välja elama.

See, et Putin ei lähe maailma juhtivate riikide G20 kohtumisele Bali saarel muutus kindlaks 30. septembril, kui ta vormistas Donetski, Luhanski, Zaporizzja ja Hersoni piirkondade liitmise Venemaa külge. Öelgem otse – tegemist oli ebahariliku ajaga, sest loogilisem olnuks nn rahvahääletuste korraldamine 11. septembril ehk Venemaa ühtsel valimispäeval. Pealegi valiti mullu just sel ajal ka Donetskis ja Luhanskis Venemaa riigiduumat.

„Rahvahääletused“ toimusid aga 23.-27. septembril, sest ... kogu sõjaretk oli algusest peale läbi kukkunud ning sündmuste kulgu dikteeris Ukraina ja mitte Vene sõdur. Võib väita, et Kreml oli hädas alates 22. juulist, kui taastus aprillis katkenud suhtlus Moskva ja Kiievi vahel ning Istanbulis kirjutati alla leping Ukraina teravilja väljaveoks ja lepe Venemaa väetiste ja teravilja väljaveoks Musta mere sadamatest.

Nagu teada,on Moskva kogu aeg rõhutanud, et tegemist on pakettleppega, st tuleb mõlemad ellu viia. Reaalsus aga selles, et esimene toimib ja teine mitte ning kohe-kohe on esimese esimene lõppdaatum 18. november.

Mõistagi tuletas Moskva pidevalt meelde ÜRO-Venemaa väetiste ja teravilja leppe täitmise vajadust, ent kuna midagi ei muutunud, lõpetas Kreml asjatuks osutunud ootamise rahvahääletuste kiire korraldamise ja oma territooriumi laiendamise otsusega. Selge see, et pärast säärast sammu polnud Putinil mõtet hellitada lootust, et ehk ikkagi kutsutakse Balile.

Välisminister Sergei Lavrov üritas küll G20 tippkohtumise künnisel edendada mõtet, et G20 võiks olla vaid majandusküsimuste arutamise kohaks ja julgeoleku, sealhulgas Ukraina asju tuleks arutada ÜRO julgeolekunõukogus, ent reageerijaid sellele mõttele enam polnud.

Tasub mäletada, et 2014. aasta G20 kohtumine toimus Austraalias Brisbane'is, kuhu Putin läks ikkagi kohale – saadetuna viiest sõjalaevast! –, tegi mõned kohtumised, ent pidi lõunat sööma üksinda suure laua taga kohas, kus kõikidesse muudesse laudadesse mahtus 3-4 riigijuhti.

Ajaliselt läks nii, et Balil kohalolnute poole pöördus videosilla kaudu Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, kes rääkis toimuvast kui G19 kohtumisest. Kuna raketilöök kogu Ukrainale, sealhulgas Poola ja Moldova piirile toimus pärast seda kõnet, tuleb seda võtta väiklase diktaatori suure kättemaksuna – näete, mida ma võin teha.

Putini stiili juurde kuulub aga ka samaaegne prääniku näitamine, milleks oli selgelt valmistutud. Kindlasti märgati kõikjal Vene ja USA luurejuhtide eilset kokkusaamist Ankaras ja Balis pressikonverentsi andnud Lavrovi suust kõlas ka huvitav kommentaar Zelenskõi videopöördumisele – mees polevat võtnud kuulda Läänest antud soovitusi. Kui õige see märkus oli, näitab muidugi aeg.

Ent oli teinegi huvitav sündmus ja seda Putini osalusel. Nimelt istus eile ootamatult koos veel 2000. aastal loodud organiseerimiskomitee „Pobeda“ (võit – vene keles), mis on tegelenud nn suures isamaasõjas saavutatud võidu ümmarguste aastapäevade tähistamise kampaaniatega (2003-05, 2008-10, 2013-15, 2018-20).

Väljakujunenud ajalist rütmi arvestades oli see enneaegne istung, kus pealegi ootamatult otsustati välja kuulutada veel kaks „Venemaa sõjalise kuulsuse linna“ ja seitse uut sõjaaegse töökuulsuse linna. Ettekande ehk ekspertide arvamuse kandis ette Venemaa teaduste akadeemia vastvalitud president, füüsik Gennadi Krasilnikov.

Uuteks vene sõjakuulsuse linnadeks sai Donetski nn rahvavabriigis asuv Mariupol ja Zaporizzja oblastis asuv Melitopol. Töökuulsuse linnadeks aga Luhanski oblastis asuv Gorlovka ja Luhansk ise. 30. septembril Venemaa koosseisu arvatud Hersoni oblasti alad ei saanud midagi!? Rääkimata oblastikeskuse vabastamisest Ukraina vägede poolt.

Selge see, et Hersoni puudumist pidi märkama kogu muu maailm, eeskätt G19 kohtumisel olijad. Kas see tähendab pakkumist – olen valmis sellest oblastist loobuma –, on enneaegne väita. Ent suure poliitika annan-võtan reegleid teades ei saa seda välistada.

Ehk siis – pilke Poolal hoides jälgigem sedagi, mis hakkab toimuma vabastatud Hersonis. Lisagem sedagi, et 1939-40 olid Hersonis vangis tuhanded Poola sõdurid ja intelligentsi esindajad, kes Stalini korraldusel hukati samal ajal, kui toimus kurikuulus Katõni veresaun.

Jaga
Kommentaarid