Vale oleks end vahejuhtumist hirmutada lasta. Venemaa paneb liitlaste ühtsust proovile ja kasutab nõrkuseilminguid kõhkluseta ära.

Külm jutt võis küll korraks kõhu alt läbi käia, aga traagilisest vahejuhtumist ei tohiks teha valet järeldust. Kui näitame, et kardame sõja laienemist, on Moskva saavutanud isegi pingutamata ühe olulise eesmärgi: heidutanud meid Ukraina toetamisest eemale.

Ukraina sõprade õige järeldus oleks hoopis suurendada tema võimet end agressiooni eest kaitsta. Näiteks USA pole eskalatsiooni kartuses siiani tarninud Ukrainale tõhusaid õhutõrjekomplekse Patriot. Ent nagu nägime, võib eskalatsioon sündida meie headest soovidest olenemata.

Alliansi reaktsioonid olid seekord läbikaalutud. Poola ei teinud ennatlikke avaldusi, vaid ootas ära uurimise esimesed tulemused. NATO kinnitas täit toetust Varssavile, kuid mitte kiiruga pakutud Vene raketi stsenaariumile. Tõsi, on ka neid, kes oodanuks alliansilt kohe jõulisemat vastust.

Niisamuti sai Venemaa ootamatu propagandavõidu. Üks lahingumöllus eksinud rakett jättis korraks tagaplaanile selle, et Venemaa viib ellu ilmselget sõjakuritegu, sest hävitab sihilikult Ukraina tsiviiltaristut, soovides karistada ukrainlasi südi vastupanu eest külmaga. Ei tohi lasta end sellest eksitada. Selleks et sõjahingus enam meie hoovile ei ulatuks, peab Ukraina võitma. Ja meie teda selles aitama.

Jaga
Kommentaarid