Ivo Uukkivi pälvis Lennart Meri rolli eest Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumi

Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde asutatud Kristi ja Siim Kallase fond tunnustas tänavu 3000-eurose stipendiumiga näitleja Ivo Uukkivi Lennart Meri rolli eest etenduses „Pöördtooliaastad“

2009. aastal asutas Siim Kallas Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond juurde Kristi ja Siim Kallase fondi eesmärgiga toetada Eesti ajaloo mõtestamist teatris.

Kristi ja Siim Kallase fondist antakse kord aastas välja stipendium kas näitlejale, kes on kehastanud mõnda Eesti ajaloo tegelast veenvalt ja huvitavalt; lavastajale, kes on lavastanud mõne huvitava Eesti ajalugu käsitleva (ja mõtestava) teose, · või algupärandi autorile, kes on loonud kunstiliselt kandva ja ajalooliselt veenva teose.

2022. aastal otsustas Kristi ja Siim Kallase fondi halduskogu koosseisus Jaak Allik, Rein Lang, Siim Kallas, Maret Maripuu ja Margus Mikomägi, et Kristi ja Siim Kallase fondi 3000 euro suuruse stipendiumi saab näitleja Ivo Uukkivi Lennart Meri rolli eest etenduses „Pöördtooliaastad“ .

Kristi ja Siim Kallase fondi lavastusprojekti toetused eraldati tänavu kolmele teatriprojektile:

SA Kuressaare Teater - Ester Purje mälestustel põhineva lavastuse „Unistus“ lavale toomiseks Kuressaare Teatris 3 000 €;

MTÜ Teatritalu – Nikolai Baturini elule ja loomingule tugineva näidendi „Kotka tee taeva all“ lavale toomiseks Saueaugu Teatritalus 4 000 €;

MTÜ Tartu Suveteatri Selts - trükikunstimeistri Karl Kabanovi päevikutel põhineva lavastuse Eesti trükitööstuse eluolust lavale toomiseks Karlova Teatris 3 000 €.

Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumi on seni saanud:

2010. aastal Tartu Uue Teatri lavastuse „Ird.K“ dramaturg ja lavastaja Ivar Põllu ning peaosa täitja Nero Urke.

2011. aastal Gerda Kordemets Tõstamaa mõisa ajalugu ja Tõstamaa kodumajanduskooli tegevust kajastava lavastuse „Pruutide kool“ loomise eest.

2012. aastal Oskar Lutsu noorpõlve ja kirjanikuks kujunemise kunstiliselt mõjuva kujutamise eest Eesti Draamateatri lavastuses „Kevadine Luts“ Andrus Kivirähk (teksti autor), Uku Uusberg (lavastaja) ja Roland Laos (Oskari osatäitja).

2013. aastal Teater „Varius“ kunstiline juht Heidi Sarapuu enam kui veerand sajandit kestnud loomingulise tegevuse eest Eesti kultuuriloo suurkujude jäädvustamisel kirjasõnas ning teatrilaval ning eriti silmas pidades saja-aastase „Estonia“ teatri ajaloo elustamist mitmetes 2013 a. repertuaaris olnud lavastuses ning uuslavastust „Kui me elasime raamatukogus“ mis on tänukummarduseks Tallinna Keskraamatukogu rajajale ja kauaaegsele (1921-1950) juhile Aleksander Sibulale.

2014. aastal Merle Karusoo arvestades tema pikaajalist tegevust autori ja lavastajana Eesti ajaloo mõtestamisel (lavastused „Meie elulood“, „Kui ruumid on täis“, „Aruanne“, „August Oja päevaraamatud“, „Theodor Maripuu kirjad“, „Kured läinud, kurjad ilmad“, „Sügis 1941“, „Küüdipoisid“, „Under“, „Voldemar“, „Võlg“, „Sigma Tau“, „Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia“, „Panso“, „Laul, mis jääb“) ning soovides toetada tema jätkuvat tegevust selle alal.

2015. aastal dramaturg Kauksi Ülle (Ülle Kauksi), lavastaja Ain Mäeots, näitleja Merle Jääger. Tunnustades ja stimuleerides nende aastatepikkust tegevust Setumaa paikkondliku ajaloopärandi ja kultuuri mõtestamisel ja esitamisel teatrikunsti abil ning silmas pidades 2015.a. valminud lavastust „Obinitsa“

2016. aastal näitleja, lavastaja ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli professor Anu Lamp. Tunnustamaks ja toetamaks tema teejuhi ja õpetaja rolli kümnete endiste ja praeguste Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli üliõpilaste suunamisel Eesti ajaloo ja kultuuri suurmeeste elulugude tundmaõppimisele ning eesti kirjandusloo tüvitekstide esitamisele ning silmas pidades tema rolli lavastuste „Elagu, mis põletab“(2016), „...ja Sõna sai lihaks“ (2014), ning „Keskööpäike“ (2010) loomisel.

2017. aastal dramaturg Urmas Lennuk, lavastaja Raivo Trass, näitleja Piret Rauk Debora Vaarandi 100. sünniaastapäevale pühendatud lavastuse „Paljasjalgne Debora“ väljatoomise eest Kuressaare Linnateatris

2018. aastal lavastaja Teet Kask, heliloojad Timo Steiner ja Sander Mölder Eesti spordi- ja vaimuelu suurkuju Paul Kerese eluvõitluse haarava kujutamise eest balleti- ja helikunsti vahenditega balletis „Keres“.

2019. aastal lavastaja Helena Kesonen, kunstnik Mailiis Laur ja dramaturg Ott Kilusk Taarka Pärimusteatri lavastuse „Vanahunt“ tegemise eest. Lavastaja Ivar Põllu ja helilooja Alo Põldmäe kammerooperi „Emajõe ööbikud“ väljatoomise eest Tartu Uues Teatris.

2020. aastal produtsent Märt Meos etenduse „Minu Georg Ots“ väljatoomise eest, dramaturg-lavastaja Liis Aedmaa ja Laura Kalle etenduse „Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi“ väljatoomise eest Ugala Teatris.

2021. aastal näitlejad: Silva Pijon Balti Manufaktuuri töölisnaiste koondportree Leegi Laanejõe rolli eest lavastuses „Sitsi Silentium“, Külli Reinumägi rollide eest etenduses „Üksikud heledad laigud“ ja Mihkel Tikerpalu Kristjan Palusalu rolli eest etenduses „Palusalu“.

Kristi ja Siim Kallase fond annab 2017. aastast välja ka stipendiume ja toetusi lavastusprojektide toetuseks, milles kavatsetakse kujutada ja mõtestada mõnd Eesti ajaloos aset leidnud sündmust või protsessi, mis avab meie ajaloos tähelepanuväärset rolli mänginud ja tänaseks meie hulgast lahkunud üksikisiku (te) vaimse pärandi või eluloo seigad.

Kristi ja Siim Kallase fondi lavastusprojekti stipendiumi on seni saanud:

2017. aastal· Liisa Saaremäel ja Karl Laumets - kultuuriloolise lavastuse Ella Ilbakust ja August Gailitist loomiseks ja väljatoomiseks Tartu Ülikooli kirikus.

· MTÜ Ühendus R.A.A.A.M. - lavastuse „Minu Eesti vanaema“ (autor ja lavastaja Julia Aug) ettevalmistamiseks ja väljatoomiseks Narva Vaba Lava teatrimajas.

2018. aastal toetati järgmisi lavastusprojekte:

· Rein Sarvesaare (Leo Sepa) näidendi „Kaupo „ alusel lavastuse „Kaupo ja Lembit“ (lavastaja Jaan Tooming) väljatoomist;

· Jaan Tõnissoni elust kõneleva Loone Otsa mononäidendi „Üksi lehekuu põues“ alusel lavastuse (lavastaja Karl Sakrits) loomist. Toetuse sai MTÜ TikerKultuur

2019. aastal toetati järgmisi lavastusprojekte:

· Priit Põldma ja Ringo Ramul lavastuse „Rajacas“ ettevalmistusperioodi kulude katteks;

· Heidi Sarapuu lavastuse „Treffpunkt - Berliin“ loomiseks Eesti Saatkonnas Berliinis.

2020. aastal toetati järgmisi lavastusprojekte:

· MTÜ Ühendus R.A.A.A.M. sai toetuse Julia Augi autorilavastuse „Menora“ (Judenfrei) ettevalmistamiseks ja lavale toomiseks;

· Laur Kaunissaare autori ja lavastaja loominguline stipendium. Lavastuse „MÄLETAN / EI MÄLETA“ väljatoomiseks Tallinnas EKP Parteiarhiivi hoidlahoones, Tõnismägi 16-1, kaasprodutsent Kanuti Gildi SAAL.

2021. aastal toetati järgmisi lavastusprojekte:

· MTÜ Ühendus R.A.A.A.M. - lavastuse „Lotman“ ettevalmistuseks. Lavastus on loodud semiootik Juri Lotmani loengute, päevikute ja mälestuste motiividel;

· Teater Nuutrum MTÜ – lavastuse „Kuninganna ja viinakurat“ välja toomiseks. Lavastuse tegevus on ajalooline tagasivaade 1930.a toimunud piiritusevedamisest Eesti rannakülas.

2010 – 2022 on Kristi ja Siim Kallase fondist jagatud stipendiume ja toetusi summas 91 873 eurot.