Lääs tahab, et sõjakahjude eest maksaks Venemaa. Ilmselt on selleks siiski vaja oodata rahuleppeni

Alates tänavu kevadest on arutatud, kas lääneriikides asuvaid Vene varasid saaks kasutada Ukraina sõjakahjude hüvitamiseks. Peamiseks küsimuseks on, kas ja millal ollakse valmis looma pretsedent.

Septembri alguses hindasid Maailmapank, Euroopa Komisjon ning Ukraina valitsus, et riigi ülesehitamiseks kuluks kuni 350 miljardit eurot. Kahjud kasvavad aga iga päevaga, mil Venemaa sõjapidamist jätkab – seetõttu võib nimetatud summa Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni sõnul küündida juba 600 miljardi euroni.

„Meil on vahendeid, et Venemaa maksma panna,“ hoiatas von der Leyen täna, selgitades, et Ukraina ülesehitamiseks plaanitakse kasutada nii 300 miljardit eurot Vene Keskpanga reserve (sellest ligi pool ehk 150 miljardit eurot on Euroopa riikide käsutuses) kui ka enam kui 19 miljardit eurot Vene oligarhide raha.