JUHTKIRI | Venemaa saab ikka liiga palju raha
(141)Täna jõustuvad Euroopa Liidu embargo ja hinnalagi, mis kehtestati Vene naftale. See tähendab: EL ise Vene naftat enam ei osta ja takistab oma käsutuses olevate vahendite abil teistel riikidel osta seda kallimalt kui 60 dollarit barreli eest. Silmus Vladimir Putini kaela ümber tõmbub veel veidi koomale. Aga mitte nii palju, et ta elada ei saaks.
Hinnalae kohta saab praegu öelda, et otseselt see ei mõju. Bloombergi teatel ostsid Hiina ja India novembri lõpus Vene Uurali naftasegu umbes 33-dollarise ehk 40% allahindlusega, kui võrrelda Brenti naftaseguga. See tähendab, et praegu müüb Venemaa naftat isegi odavamalt, kui on vast kehtestatud ülempiir. Aasta tagasi, enne täieliku sõja algust, oli Uurali naftasegu allahindlus vähem kui kolm dollarit. Teisisõnu pigistavad Hiina ja India naftakauplejad praegu Venemaad rõõmuga ka ainuüksi rahalise kasu eesmärgil, ilma lääne poliitilise surveta. Ent kui Venemaa selle hinna üle ei nurise, siis järelikult see sobib talle.
Venemaa pigistamise mõttes olnuks suur samm edasi kehtestada hinna ülempiiriks 30–40 dollarit barreli eest, sest see kataks vaevu tootmiskulud. Oluliselt ei lisa kokkuleppele teravust ilmselt ka punkt, et iga kahe kuu järel vaadatakse lagi üle, et see oleks vähemalt 5% alla Vene nafta keskmise turuhinna.
Ruumi Venemaa rahakraanide koomale keeramiseks on veel palju. Poola ja Balti riigid peavad kannustama EL-i seda jätkama.
Kurb tõsiasi on see, et peaaegu kõigile tegelikult sobib, et Vene nafta voolab praeguste hindadega. Hiina, India jt on rahul, kui saavad osta seda muust naftast ligi kolmandiku võrra odavamalt, Euroopa tankeri- ja kindlustusmagnaadid on rahul, et saavad Vene naftat seaduslikult vedada... Poola, Leedu ja Eesti nõudsid küll madalama hinnalae kehtestamist ning küllap on enamik Eesti elanikke uhked, et meie peaminister Kaja Kallas ja välisminister Urmas Reinsalu selle eest seisid. Kuid teisalt, olgem ausad, eelistame ju tanklas 1,8-eurost kütuse hinda 2,2-eurosele, mida tuli taluda suvel. Muide, ka gaasi praeguses võrdlemisi talutavas hinnas on oma osa sellel, et mõningal määral Vene gaasi tuleb Euroopa turule nüüd LNG kujul, millele sanktsioonid ei kehti.
Kokkuvõttes: EL-i praegused embargod pole väga ranged ja nafta hinnalagi on kõrge. Ruumi Venemaa rahakraanide koomale keeramiseks on veel palju ning Kallas ja Reinsalu koos Balti ja Poola kolleegidega peavad kannustama EL-i seda jätkama. Samal ajal tuleb paraku ka jälgida, et Venemaa pigistamise käigus meie oma energiahinnad rohkem ei tõuseks.
