Venemaa pigistamise mõttes olnuks suur samm edasi kehtestada hinna ülempiiriks 30–40 dollarit barreli eest, sest see kataks vaevu tootmiskulud. Oluliselt ei lisa kokkuleppele teravust ilmselt ka punkt, et iga kahe kuu järel vaadatakse lagi üle, et see oleks vähemalt 5% alla Vene nafta keskmise turuhinna.

Ruumi Venemaa rahakraanide koomale keeramiseks on veel palju. Poola ja Balti riigid peavad kannustama EL-i seda jätkama.

Kurb tõsiasi on see, et peaaegu kõigile tegelikult sobib, et Vene nafta voolab praeguste hindadega. Hiina, India jt on rahul, kui saavad osta seda muust naftast ligi kolmandiku võrra odavamalt, Euroopa tankeri- ja kindlustusmagnaadid on rahul, et saavad Vene naftat seaduslikult vedada... Poola, Leedu ja Eesti nõudsid küll madalama hinnalae kehtestamist ning küllap on enamik Eesti elanikke uhked, et meie peaminister Kaja Kallas ja välisminister Urmas Reinsalu selle eest seisid. Kuid teisalt, olgem ausad, eelistame ju tanklas 1,8-eurost kütuse hinda 2,2-eurosele, mida tuli taluda suvel. Muide, ka gaasi praeguses võrdlemisi talutavas hinnas on oma osa sellel, et mõningal määral Vene gaasi tuleb Euroopa turule nüüd LNG kujul, millele sanktsioonid ei kehti.

Kokkuvõttes: EL-i praegused embargod pole väga ranged ja nafta hinnalagi on kõrge. Ruumi Venemaa rahakraanide koomale keeramiseks on veel palju ning Kallas ja Reinsalu koos Balti ja Poola kolleegidega peavad kannustama EL-i seda jätkama. Samal ajal tuleb paraku ka jälgida, et Venemaa pigistamise käigus meie oma energiahinnad rohkem ei tõuseks.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid