RAAMATUBLOGI: Jalgpalli MM-ide ajalugu. Kummaliselt

Luciano Wernicke, „Jalgpalli MM-turniiride ajalugu“, tõlkinud Vallo Kask, Tänapäev, 350 lk.

Geniaalsus peitub lihtsuses. Argentina spordiajakirjanik Luciano Wernicke otsustas pisut annaalides tuhnida, et äkki leiab sealt midagi. Leidus küll. Esmalt võttis Wernicke käsile olümpiamängud, soris siit ja sealt ning pani kokku ääretult laheda teose „Eriskummalised olümpialood“, kuhu koondas kümneid ja kümneid eriskummalisi olümpialugusid, millest valdav enamus ilmselt ametlikesse raamatutesse, kus kajastati tõsist sporti, ei mahtunud. Heakene küll, meie Martin Kleini 11 tundi ja 40 minutit kestnud maadlusmatš 1912. aasta Stockholmi olümpial, on väärinud äramärkimist kõikjal, aga see on mõneti ka erand.

„Eriskummalised olümpialood“ müüsid hästi – miks ka mitte – ning järgmisena otsustas Wernicke läheneda sama loovalt jalgpallile ning kaevata välja kümneid põnevaid lugusid MM-idelt, mida asjatundjad ehk teavad, kuid tavapublik kindlasti mitte.

Lootirtsud, mitte eriti pikad, on tõesti lahedad. Võta jalgpalli MM-i ajal raamat öökapile ning loe, kuni silm kinni vajub. Või haara teos kaasa sinna, kus kuningaski jala käib ning istumist jätkub kauemaks.

Tegelikult on Wernickel jalgpalli ajaloo kummalistest seikadest kirja pandud veelgi raamatuid ning ka need väärivad kindlasti maakeelde tõlkimist.