ARVUSTUS | Nooruses kogetud ülekohut kanname südames kogu elu

Iiri peredraamas on maailm katki ja elud sassis. Ainuke lootust pakkuv valguskiir tunneli lõpus on kujutlus emast.

Meie, eestlased, kannamegi ülekohut teiste eest varjatult südames. Jäämegi kandma. Meile ei tule mõttessegi hakata matustel või lahkunu ärasaatmisel kirstu juures kraaklema ja õlle- või viinaklaasi taga üksteist sõimama. Meil pole see kombeks.

Kuid nii ei ole see igal pool. Ugala uuslavastus „Tule õige koju“ räägib oma ema kaotanud perekonnast sügavalt katoliiklikul Iirimaal. Seal kehtiv surnuvalve traditsioon seisneb selles, et päev enne matuseid peavad lähedased lahkunu juures valvet pidama, kusjuures iirlastel käivad lein ja rõõm surnuvalve ajal käsikäes (kiidusõnad lavastuse kava koostajatele!).