Francois Balloux: ka Hiina tunnistas viimaks, et COVID-19 likvideerimise katsed on suuresti mõttetud. Kohanemine tuleb valus
(82)Ametlikult on Hiinas seni koroonasse surnud u 5000 inimest. Pärast pikka pausi raporteeriti äsja jälle mõnedest
Hiina oli viimane suur riik, mis loobus nullkoroonastrateegiast. Mõned muud riigid, sealhulgas Austraalia, Uus-Meremaa ja Singapur, püüdsid samuti koroonat täielikult likvideerida. Kuid lõpuks kõik loobusid, põhjuseks kasvavad sotsiaalsed ja majanduslikud kulud ning arusaamine, et COVID-19 lokaalselt likvideerida on suuresti mõttetu ja kasu mööduv.
Hiina nullkoroonastrateegia karm ja sageli meelevaldne jõustamine tekitas rahvastikul üha suuremat pahameelt ja kulmineerus suurte protestiaktsioonidega. Pealegi ei aidanud piirangud omikrontüve vastu. Sellel viirustüvel on lühem inkubatsiooniaeg kui eelmistel, samuti pääses omikronvariant algsete tüvede vastu tehtud vaktsiinide kaitsest tihti mööda.
Seega on loogiline, et Hiina võimud hakkasid piiranguid leevendama. Kuid koroona täieliku likvideerimise poliitikast loobumine on igal seda teinud riigil valusalt läinud. See on valus ka Hiinal.
2020. aasta algusest surus Hiina COVID-19 laialdast levikut edukalt maha. WHO-le on Hiina teatanud kokku ainult umbes 10 miljonist juhtumist, mis on pisike arv 1,4-miljardise rahvaarvu puhul. Seega pole Hiina elanikud COVID-19 vastu kuigi immuunsed, nad on viirusega vähe kokku puutunud.
Üks oluline erinevus
Hiinlaste vaktsineerituse tase sarnaneb lääneriikide elanike omaga, kuid on üks oluline erinevus: mida vanemad inimesed, seda väiksem osa neist on kaitsepoogitud, kuigi just neid ohustab COVID-19 ülekaalukalt enim. Ent koroonavaktsiinide tõhususes viiruse edasikandumise vastu on hakatud kahtlema, eriti pärast omikrontüve levima hakkamist 2021. aasta lõpus.
Lääneriikides kasutatavate mRNA-vaktsiinide tekitatav kaitse raske haigestumise ja surma vastu on siiski endiselt suur, kuid Hiina on kasutanud teistsuguseid vaktsiine: peamiselt Sinovaci ja Sinopharmi omi, mis põhinevad „inaktiveeritud“ viirusel. Need on üldiselt ohutud, kuid kipuvad kutsuma esile nõrgemat immuunvastust kui uuema tehnoloogia järgi loodud vaktsiinid, nagu mRNA- (Pfizer ja Moderna) või adenoviirusvektoril põhinevad vaktsiinid (AstraZeneca ja Johnson & Johnson).
On tõsi, et praegu maailmas domineeriv omikrontüvi põhjustab palju kergemat haigestumist ja vähem surma kui enne seda levinud deltavariant. Kuid omikrontüvi on endiselt suur oht nõrga immuunsusega elanikele, keda on eriti eakate seas.
Hiina saab praegu nende surmade ärahoidmiseks võrdlemisi vähe teha. Mõnevõrra aitaks eakate kaitsepookimine.
Hiinas suureneb koroonajuhtude arv praegu kiiresti ja pole kahtlust, et kasv jätkub. Arvestades Hiina elanike vähest immuunsust, on oodata palju hospitaliseerimisi ja surmasid. Kui eeldada, et Hiina elanikest 70% nakatub eesseisvatel kuudel, siis 0,1% suremuse korral (konservatiivne hinnang, kui inimeste immuunsus on olnud nõrk), on oodata umbes miljonit koroonasurma.
Hiina saab praegu nende surmade ärahoidmiseks võrdlemisi vähe teha – kuigi tõenäoliselt aitaks mõnevõrra n-ö viimase hetke kaitsepookimiskampaania, mis keskendub eakatele. Kuna Hiina tervishoiusüsteem on habras, on tarvis patsiente tõhusalt triaažida, et haiglasse saaksid ainult need, kes enim abi vajavad.
Mujal maailmas valitsevat olukorda ei pruugi Hiinas tulev suur nakatumislaine eriti mõjutada. Praegu Hiinas levivaid viirustüvesid, näiteks BF.7-t, võib leida ka mujalt maailmast. Selle levik immunoloogiliselt suures osas naiivses populatsioonis ei tohiks avaldada viirusele palju lisasurvet uute, meie immuunsüsteemi üle kavaldavate viirusvariantide arenemiseks.
Hiina suurim oht on võimalik humanitaarkatastroof. Nüüd levib seal viirus nagu mujalgi, vajutades ühiskonnale haiguse, surma ja kibedate lahkarvamuste pitseri.
