Aastakümneid tuntud gripivaktsiini võiks sel talvel tasuta pakkuda kõigile. Imet sellega enam ei tee, aga abiks on ikka.

Pandeemia-aastatest on õppida nii selle kohta, mida praegu teha, kui ka järeldada, mida mitte teha. Sagedasem kätepesu, haigustunnuste korral koju jäämine jms ju pidurdas praegu peavalu valmistavate viiruste levikut küll. Seega tasub seda mõistlikkuse piires praegugi teha, et vähendada haigestumise tõenäosust.

Küll tuleks hoiduda tehnokraatlik-autokraatlikest unelmatest, et hingamisteede viirushaiguste levikut saab mingite valitsuse kehtestatud käskude ja piirangutega täielikult vältida. Sellise suhtumise tõttu saime hoopis immuunsusvõla – väga palju vähese immuunkaitsega inimesi ühel ajal, sest muidu mitme aasta peale jaotunud põdemised kuhjuvad nüüd ühte hooaega.

Muide, kuigi vahepeal, kaks aastat, räägiti peamiselt koroonavaktsiinist, on juba aastakümneid kasutusel ka gripivaktsiin, mis vähendab raskelt põdemise riski. Üle 60-aastastele, rasedatele, kõige rohkem seitsmeaastastele lastele ja riskirühma kuuluvatele noortele on see tasuta. Ehk tasuks sel talvel gripivaktsiini tasuta pakkuda kogu rahvastikule, saateks liialdusteta teavituskampaania? Imet sellega enam ei tee, aga abiks on ikka.

Kaugemale tulevikku vaadates tuleb praegusest viirusehooajast kõrva taha panna teadmine, et meie tervishoiusüsteemi võime on liiga väike ja inimeste tervis üldiselt liiga kehv. Koroonaajal aeti süsteemi ülekoormatust viiruse ja vaktsiiniskeptikute süüks, aga hilisem aeg on näidanud, et ülekoormuse all vangub see alatasa. Ühest küljest on see tervishoiu napi rahastamise viga, aga teisalt on põhjus ka inimeste endi ideaalsest kauge tervisekäitumine.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid