PÄEVA TEEMA | Priit Sibul: peretoetused on püsinud paigal, kui lapsetoetused on ajas kasvanud

Praegune seadus pole ideaalne, aga see on parim, mis poliitiliste kompromisside tulemusel ja olemasolevate rahaliste vahenditega sündis. Tegemist pole karjuva ebaõiglusega.

Läheme ajas kümme aastat tagasi. Toona kehtis riiklike peretoetuste seadus, kus polnud kirjas täpseid summasid, mida lastetoetusteks välja makstakse, üksnes et esimese ja teise lapse eest makstakse kahekordset „määra“, alates kolmandast kaheksakordset.

Iga aasta said poliitikud riigieelarvet tehes seega endakeskis otsustada, mida nad hindavad ühe lapse väärtuseks. Aastal 2013 oli määraks näiteks 9,59 ehk esimese kahe lapse peretoetus jäi veidi alla 20 euro, alates kolmandast lapsest oli see 76 eurot.