Postituses on kaks väidet, mis vajavad detailsemat selgitust - Narva elektrijaamade tootmisvõimekus ja Kiisa jaamade otstarve.

Postitust on Facebookis jaganud vaid paar inimest, kuid seda on sellegipoolest näinud tuhanded inimesed, sest kuvatõmmis postitusest levis mitmes populaarses Telegrami vestluses.

Mida väidetakse?

Postituses viitab autor artiklile, mis räägib võimalikust energiapuudusest. Postitaja järeldas, et meile on jällegi tekitatud kunstlikult elektrikriis, et saaks tekitada ühiskonnas veelgi suurema kriisi.

„Kui meil oleks rohkem tuumajaamu, siis ei oleks probleem, et mõni reaktor vahel remondis on. Miks meie Auvere koguaeg katki on? Sest riiki juhivad korrumpeerunud idioodid,“ kirjutas postitaja.

Muuhulgas kirjutas ta, kuidas Narva jaamades on tootmisvõimekust ülearu ja, et ainuükski neist piisaks kogu Eesti kuhjaga varustamiseks ja saaks veel välismaale ka müüa.

Lisaks sellele tõi ta välja, et Kiisal on kaks varuelektrijaama, mis „lihtsalt seisavad NordPooli reeglite pärast“.

Narva elektrijaamades pole tootmisvõimekust ülearu ning Kiisa jaamad on mõeldud hädaolukordadeks

Kuidas on tegelikult?

4. detsembril tekkis Auvere elektrijaama soojusvahetis leke ning läks seetõttu remonti. Auverest tingitud pakkumise vähenemine turul ei tohiks hinnatõusu põhjustada (sest selle tootmisvõimekus pole niivõrd suur), vähemalt seni, kuni me Soomega samas hinnatsoonis püsime, märkis toona Eesti Energia.

Narva elektrijaamade tootmisvõimekust hindas postitaja samuti üle, sest detsembri alguses avaldatud Eleringi varustuskindluse aruandes on välja toodud kindlad tootmisvõimsused ja sealt on näha, et Narva elektrijaamade kindel tootmisvõimekus on 1226 megavatti, Eesti tarbimine on sel aastal olnud vahemikus ca 500-1500 MWh.

Ehk ei - Narva elektrijaamades ei ole tootmisvõimekust „ülearu“.

Sel teemal tasub meenutada, et Enefit Poweri elektrijaamade installeeritud netovõimsus on üle 1300 MW. Sellest võimsusest piisab, et katta Eestis elavate inimeste aasta keskmist energiatarbimist, kuid ei piisa tiputarbimise katmiseks. Samuti peab arvestama, et kõik tootmisvõimsused ei ole võimelised töötama 24 tundi päevas, 365 päeva aastas. Iga jaam nõuab ka hooldusperioode, samuti tuleb arvestada võimalike avariidega.

Mis viib aga meie turul oleva hinna üles? Eesti Energia turuanalüüsi strateegi Olavi Milleri sõnul oli postituse hetkel regioonis rivist väljas kolm suurt tuumajaama - Olkiluoto 3 Soomes (1600 MW) ning Ringhals 4 (1130 MW) ja Oskarshamn 3 (1400 MW) Rootsis.

„Olkiluoto 3 alustab oma testfaasi detsembri lõpus ning hakkab selle käigus vähemal määral elektrit turule pakkuma. Seni tuleb neid võimsusi muude tootmistega katta ning selleks tehakse suuri pingutusi,“ ütles Miller.

Ta kirjeldas, et kui muudest tootmisvõimsustest ei piisa, tulevad viimasena turule kõige kallima toodanguga gaasielektrijaamad, mis viivadki elektrihinna kõrgele. „Halvimal juhul, kui turutingimustes töötavatest jaamadest ei piisa, tuleb nõudluse katmiseks käivitada ka süsteemioperaatorite reservelektrijaamad, mille puhul tõuseb elektrihind maksimumtasemele ehk 4000 euroni megavatt-tunni kohta,“ selgitas ta.

Auvere jaama seisak Milleri sõnul praeguse nõudluse juures oluliselt elektrihinda ei mõjuta, kuna selle võimsus (274MW) ei ole piirkonna tootmis- ja tarbimismahtusid arvestades nii suur ning Enefit Poweri ülejäänud kuus elektrijaama plokki võimsusega üle 1000MW on korrapäraselt töös.

Samuti ei saa võtta lihtsalt niisama kasutusse Kiisa reservjaamasid, sest neil on kaks peamist funktsiooni: ootamatu rikke tõttu rivist välja langenud elektrijaama või välisühenduse asendamine ja elektrisüsteemi taastamises osalemine kustumise korral. Ehk vastupidiselt postituses öeldule, ei seisa need Nordpooli reeglite pärast, vaid need on kaitseks elektrikriisi korral.

Ka elektrituruseadus käsitleb avariijaamade tööd ja Eleringi võimalust turule elektrit toota.

Eleringi pressiteenistuse sõnul peavad sellised jaamad peavad olema kiiresti käivitatavad, Kiisa jaamad saavutavad täisvõimsuse 10 minutiga. Kui Kiisa võimsusi kasutada hinna alla toomiseks, siis puudub võimekus reageerida avarii korral ja see võib viia tõsiste tagajärgedeni.

Otsus: eksitav. Kuna postituses on valesti hinnatud Eesti varustuskindlust ja Kiisa elektrijaamade otstarvet, siis jätab see eksitava mulje elektrituru kohta.