KOLUMN | Liisa Pakosta: kaotame 45-minutilise koolitunni nõude

Veidral moel on Eestis põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse kirja pandud, et koolitunni pikkus on arvestuslikult 45 minutit ja tunde võib olla kaks järjest. Lisaks on õppekavamäärustes kirjas, kui mitu minutit peab kokku mingis aines õppetunnis olema.

Absurdsete nõuete saatus kipub olema, et neid lihtsalt ei täideta. Nii kasutavad juba aastaid mitmed koolid hoopis pikemaid „tunde“, sest nii jõuab paremini teemasse süveneda, katseid teha või loodusessegi minna. Distantsõppe ajal võis tund kesta rõõmsalt ka vaid 10 minutit.

Sellega koolide loovus ei piirdu – milleksu üldse koolitundi pidada, kui õppeaineid lõimides saab lahendada isegi mitu elulist ülesannet? Nii oli tavaks Eesti koolides enne teist ilmasõda, mil Johannes Käisi juhatusel tuli õpilastel minna hommikul turule, määrata seal müüdavate kalade liigid, teha hindade ning kogustega erinevaid arvestusi ning panna kokku menüü ning joonestada uuendusliku müügilaua joonis.