Riigikogu võttis hiljuti vastu perehüvitise seaduse, millega tõusevad peale esimese ja teise lapse toetuse ka lasterikka pere toetus, mis suureneb kolme kuni kuue lapse puhul 650 ning seitsme ja enama lapse puhul 850 euroni kuus. Selline olukord on vastumeelt Parempoolsetele ning erakonna esimees Lavly Perling väitis Eesti Päevalehe 27. detsembri artiklis lastetoetuste tõusu kohta järgmist: „Peale selle muutuvad Eesti sotsiaaltoetused Euroopa Liidu suurimateks, mis muudab meid toetusrände sihtriigiks.“

Kontrollime, kas tõesti tõusevad Eesti sotsiaaltoetused Euroopa Liidu suurimateks.

KONTROLL

Kirjavahetuses Lavly Perlingiga selgus, et tema allikas on 2018. aastal OECD poolt läbiviidud uurimus, mis käsitles perehüvitiste jaotumist riigiti, väites, et lisades uued kulutused peretoetustele, tõuseks Eesti Euroopa tippu. Küll aga kirjutas Perling Eesti Päevalehe artiklis, et Eesti sotsiaaltoetused muutuvad Euroopa Liidu suurimateks, mitte ainult spetsiifiliselt peretoetused.

Vaadates, kui palju riigid Euroopa Liidus sotsiaaltoetustele kulutavad, tuleb välja, et viimastel andmetel ehk 2020. aasta seisuga jäävad Eesti kulutused suhtes SKT-ga tublilt alla Euroopa keskmise ehk 19. kohale. Isegi kui peretoetuste eelarve kasvab 2023. aastal 163,7 miljoni euro võrra, ei tõuse sellega Eesti sotsiaaltoetused Euroopa Liidu suurimateks. 2023. aastaks on sotsiaaltoetusteks kokku planeeritud 3 993 244 000 eurot ning viimastel andmetel oli Eesti SKT 31 444, 91 miljonit eurot (2021. aasta seisuga). Nende andmete alusel on SKT ja sotsiaaltoetuste suhe 12,7 %.

Saadud seis on isegi kehvem kui 2020. aastal. 12,7 protsendiga oleks Eesti samas tabelis 27. kohal, ent peab arvestama, et ka teiste riikide SKP ja sotsiaalkulutused on vahepeal muutunud, seega ei saa võtta viimast võrdlust absoluutse tõena ja Lavly Perlingu väitega võrrelda.

Kontrollides ainult peretoetusi, siis 2019. aasta andmeil on Eesti Euroopa Liidus kaheksandal kohal, kui vaadata peretoetuse ja SKT suhet. Kui võtta võrdluseks praegused andmed, siis hinnanguliselt maksavad perehüvitised 244 miljonit eurot ning see moodustaks 2021. aasta SKT-st 7.8%. Nii oleks Eesti tabeli liider, kuigi peab jälle arvestama, et ka teised riigid on vahepeal peretoetusi tõstnud.

OTSUS

Vale

Väide, et perehüvitised muudavad Eesti sotsiaaltoetused Euroopa Liidu suurimateks, pole tõene. Lavly Perling on kasutanud väite tõestamiseks uuringut, mis näitab perehüvitise jaotumist riigiti. Toodud näide ei käi sotsiaaltoetuste kohta ning peretoetuste tõusuga ei jõua Eesti sotsiaaltoetuste tabelis Euroopa Liidu tippu.

Vaadates ainult peretoetusi, on Eesti samas tõesti Euroopa Liidu esimeses otsas.

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ning tõsi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid