Nimetatud summadele, mis hõlmavad üksnes ametlikke tervishoiuteenuse pakkujaid, lisandub veel raha, mis kulutatakse kõikvõimalikele ravitsejatele, vaimse tervise parandajatele ja althõlma müüdavatele väidetava ravitoimega ainetele. Seega võib öelda, et ebavajalikule või ebaravile kulutavad Eesti inimesed ilmselt kümneid miljoneid eurosid aastas – omast taskust!

Ettevaatust imeravide ja -preparaatidega! Paljud sellised pakkumised aitab tõrjuda „liiga ilus, et olla tõsi“ filtri kasutamine.

Vitamiiniteraapia ehk infusioonravi, millest rääkis Eesti Päevalehe artikkel, võib mõnedele raskelt haigetele olla vägagi väärtuslik leiutis. Teistel oleks kalliste, isegi üle tuhande euro maksma minna võivate veeni süstitavate vitamiinikuuride asemel targem panustada tervislikule toitumisele. Ja juhul kui ikka tõesti mõnest vitamiinist puudu jääb (seda peaks arutama arstiga), piisab üldjuhul suu kaudu manustatavatest vitamiinidest.

„Imelisi“ teraapiaid, ravisid ja preparaate, mis müügijutu järgi elukvaliteeti kiiresti parandavad, on palju, uusi ja vanu. Tõenduspõhisus jätab neil küll soovida või puudub üldse, aga seda viga on paraku lihtne korvata mõnusa müügijutuga. Milline inimene siis ei tahaks oma terviseprobleemile kiiret lahendust või lihtsalt säravam, saledam või energilisem olla?Pealegi on päris arsti juurde pääseda tihtipeale keeruline (või on mingi varasem pettumus tekitanud ametliku meditsiini vastu umbusu). Ja elustiilimuutust, mis paljude tervisehädade puhul vajalik oleks, on ju ette võtta raskem kui raha eest mingi „ravikuur“ osta ja loota, et see tervist imeväel parandab.

Ettevaatust selliste pakkumistega. Paljud neist aitab tõrjuda lihtsa „liiga ilus, et olla tõsi“ filtri kasutamine. Mõnede puhul on vaja teha põhjalikumat taustauuringut, aga ärge põlake seda vaeva – mängus on teie enda raha ja tervis.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid