Eesti muuseumide aastaauhindade laureaadid on:

Parim püsinäitus ja Suure Muuseumiroti võitja on Tartu Ülikooli muuseumi näitus „Toomkiriku saladuste kamber“. Näituse kureerisid Mariann Raisma, Tiiu Kreegipuu ja Karoliina Kalda.

Parima ajutise näituse tiitli ja teise Suure Muuseumiroti pälvis Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näitus „Raamatukujundaja töötuba. Jüri Kaarma ja hilisnõukogude trükikunst“. Näituse tegid Maria Muuk ja Ketli Tiitsar.

Parim muuseumikogu arendaja on Tartu Linnamuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Meremuuseumi, Virumaa Muuseumide ja Pärnu Muuseumi ühistöös valminud veebipõhine kogude töö käsiraamat MuuWik.

Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuses Kanut uue hingamise saanud ikoon „Trooniv Kristus“.

Kõige kaalukamaks konserveerimistööks valis komisjon Eesti Vabaõhumuuseumi Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuses Kanut uue hingamise saanud ikooni „Trooniv Kristus“ konserveerimise. Töid teostasid Kristina Aas, Viljar Talimaa, Ruth Paas, Heige Peets, Jaak Rand ja Jaanus Heinla.

Kogukonna sõbra kategoorias pälvis võidu Tartu Ülikooli muuseumi korraldatud festival „Toome müks: Milline on sinu unistuste Toomemägi?“. Sündmuse korraldasid Karoliina Kalda, Ele Loonde, Kadri Kaljurand ja Külli Lupkin.

Parim muuseumihariduse edendaja on Tallinna Linnamuuseumi aastaprogramm „Apteeker Melchiori filmi radadel“. Programmi loojad on Küllike Tint, Anneli Jalava, Karoli Loo, Natalja Gritsõk, Hendrik Julius Kits, Kristel Lemming, Marge Sassi, Kristjan Arunurm ja Liina Altmäe.

Aasta teadustrükise auhinnaga autasustati Eesti Arhitektuurimuuseumi trükist „Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant“. Trükise koostajad on Carl-Dag Lige ja Marje Eelma.

Parima teadusürituse korraldas Tartu Linnamuuseum. Selleks on konverents „Kalmistud, lein ja leiud: surmakultuurist Tartus keskajast“. Konverentsi peakorraldaja on Arvi Haak.

Kõige kõvema muuseumiarendaja tiitel läks Eesti Kunstimuuseumile projekti „Rohepööre Eesti Kunstimuuseumis“ eest. Selle eestvedajad on Karin Vicente, Aleksander Meresaar, Ester Kangur, Johanna Lamp, Kaisa-Piia Pedajas, Erki Janvest ja Valmar Pappel.

Eriauhinna pälvis tänavu Eesti muuseumidele Ukraina heaks varjevõrkude valmistamise algatuse eest. Erilise tänu pälvisid Rannarootsi Muuseum, Vabamu ja Tartu Linnamuuseumi Laulupeomuuseum ning Jaana Ratas ja Anu Lensment.

Eesti Muuseumiühing andis üle ka omapoolse eriauhinna Terav Pliiats. Selle sai Eesti Tervisemuuseumi meeskond eesotsas Andres Arendiga terviseteemalise sisuloome ja selle turunduskommunikatsiooni eest.

EASi ja Kredexi ühendasutuse turismiosakond tunnustas oma Rotilõksu-nimelise eriauhinnaga samuti esimese Eesti muuseumina Rohelise Muuseumi sertifikaadi saanud Kumu.

Muuseumiauhindade konkursile laekus tänavu 70 taotlust. Laekunud ettepanekutest valisid võitjad välja Kultuuriministeeriumi juures tegutseva muuseuminõukogu komisjonid.

Iga Muuseumiroti kategooria võitjale on välja pandud Eesti Kultuurkapitali rahaline auhind 1300 eurot, mida saab kasutada erialase täiendamise eesmärgil. Kõikidele võitjatele kingiti skulptor Tiiu Kirsipuu pisikesed Muuseumiroti kujud, rändauhinnana jäävad ringlema suured Muuseumirotid parima näituse ja püsinäituse auhinna saajatele.

Konverents ja gala on järelvaadatavad Muinsuskaitseameti YouTube lehel.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid