Praeguseks on selgunud, et kultuuriminister otsustas nõnda isiklikult appi tulla neile, kelle rahastus oleks ministeeriumi enda kokku kutsutud ekspertkomisjoni soovitusel langenud. Iseenesest ei ole ministri soov teatreid päästa ju taunimisväärne, aga täiesti nõutuks teeb, et sellist suhtumist ei rakendata ministeeriumi haldusalas sugugi võrdselt ja mõistuspäraselt.