Moldovas, kus käisin mõni nädal tagasi lugu tegemas, on paljud majapidamised gaasist loobunud. See on läinud liiga kalliks ja inimesed on hakanud uuesti puudega kütma. See on omakorda ajanud küttepuude hinna nii kõrgeks, et pensionärid elavad külmas ning saavad endale lubada vaid ühe ahjutäie päevas. Ukraina vabastatud alade elanikud riskivad aga eluga ja toovad puid metsast.

Nelly Didelot, sellenädalase uudiskirja peatoimetaja

Elan Prantsusmaal, kus enamik minu maale kolinud sõpru on otsustanud kütta oma maju pelletitega. Nad uskusid olevat leidnud taskukohase ja keskkonnasäästliku lahenduse. Sel aastal oli aga nõudlus nii suur, et pelletid on lettidelt pea täiesti kadunud. Varem imporditi neid Venemaalt ja Ukrainast, nüüd tuleb suur osa Hispaaniast.

Igas Euroopa otsas püüame me Vene energia sõltuvusest vabaneda. Samal ajal peame leidma ka lahendusi, mis säästaksid rohkem kliimat. Puude raiumine ei ole ilmselt kõige targem otsus, sest vajame metsi süsihappegaasi siduma.

Uudiskiri „Tulipunkt: Euroopa“ lahkab põletavaid teemasid inimlähedaselt ja näitab, miks mõnes Euroopa nurgas mõeldakse samal teemal meist võib-olla täiesti vastupidi.

„Tulipunkt: Euroopa“ toovad teieni Balkan Insight, Delfi, Domani (Itaalia), El Confidencial (Hispaania), Gazeta Wyborcza (Poola), HVG (Ungari), Libération (Prantsusmaa), n-ost (Saksamaa) ja Tagesspiegel (Saksamaa).

Mets, mis võib tappa

Oleškõ kõrb: kohati näeb seal ainult liiva, kuid mõnel pool kasvavad nõukogude ajal istutatud puud.


Minu lapsepõlves oli kütteks puid hankida ohtlik. Kasvasin Hersoni-lähedases külas Oleškõ liivaväljade lähedal, kus on looduslik kõrb. Legendi järgi olevat seal sajandeid tagasi olnud rohumaad, ent ala vallutanud krimmitatarlaste hobused ja lambad söönud rohu ära.

Pärast teist maailmasõda istutati sinna männimetsad. Nõukogude aja koolilapsed asetasid seemned korrapärastesse ridadesse, nii et mets nägi hiljem välja nagu hoolikalt kammitud soeng. Enamjaolt jäi kõrb siiski paljaks ning Nõukogude armee otsustas selle oma tarbeks kasutusele võtta.

Anton Semõženko on Kiievis tegutseva uudisteportaali babel.ua ingliskeelse osa toimetaja.

Sinna langes tuhandeid pomme, millega sõjavägi proovis oma tulejõudu. Mõned neist heideti langevarjuga. Sellepärast on paljudel ümbruskonna külade elanikel omaenda langevari, mida kasutatakse äsja korjatud juurvilju puhastades, enne kui need turule viiakse. Küttepuid tuli kohalikel hankida sealtsamast kõrbemetsast, ent lõhkemata pommide tõttu võis seal surma saada.

Sel sajandil sai sellest paigast üsna turvaline turismisihtkoht. Kusagil mujal pole ma näinud nii palju tähti kui sealsetel öödel.

Mullu tungisid sinna venelased. Nad raiusid kaevikute rajamiseks puid ja kasutasid kõrbe harjutusväljana. Koht muutus jälle ohtlikuks.

Sama on juhtunud paljude okupeeritud Ukraina alade metsadega. Vene armee paigutas sinna relvi, kaevas kaevikuid ja mattis sõjaohvreid. Taganedes paigaldasid nad ohtrasti miine. Izjumi, Butša või Lõmani lähedal metsa minnes ei või teada, kas jõuad tagasi.

Olukorra teeb veel kohutavamaks see, et asulate taristu on paljuski hävitatud. Riigi ega eraalgatustega ei ole võimalik kõigi küttevajadust rahuldada. Seetõttu jääb kohalikel üle hankida kodu soojendamiseks küttepuid aladelt, kus on lõhkekehad või kus võib ebaseadusliku raie eest trahvi saada. „Külmakraadid hirmutavad mind rohkem kui see [oht],“ ütles üks Izjumi metsas puid raiunu ajakirjanikele.

Vallutajate tegevuse tagajärjel saavad paljudest Ukraina aladest uuesti kõrbed. Ainus lootus on, et ühel päeval saab elu sinna naasta.

Nädala arv: 10 m3

Viktória Serdült on Budapestis tegutseva uudisteportaali hvg.hu ajakirjanik.

Ungaris on küttepuud muutunud vaat et väärtkaubaks, sest energiahinnad on kõrgustesse tõusnud. Kriisiga toimetulekuks kasutas valitsus enda tavapärast vahendit – hinnalage, seekord küttepuudele. Ühel leibkonnal lubati osta 10 m3 puid subsideeritud hinnaga, mis on 30–76 eurot – umbes niipaljust piisab, et keskmise suurusega perekond talve üle elaks.

Kui hinnad on madalamad, suureneb ka nõudlus. Riigi metsandusettevõtted müüdi puidust tühjaks, samal ajal kolmekordistasid erasektori kauplejad oma hindu. Valitsuse lahendus: leevendada riigimetsas raiereegleid.

Tuhanded protestisid ning ministeerium oli sunnitud taganema ja tõendama, et isegi hädaolukorras tuleb seada esikohale keskkond.

Hispaania pruuni kulla palavik

Lääne-Euroopa energiaturg januneb Hispaania pelletite järele.


Kui uks kellegi jaoks sulgub, avaneb aken kellegi teise jaoks. See kehtib ka Hispaania pelletite kohta, mille ekspordis algas 2022. aastal buum. Seda biokütust tehakse pressitud puidust ja kohalikud on selle ristinud pruuniks kullaks.

Ana Ruiz on Madridis tegutseva ajalehe El Confidencial andmeajakirjanik.

Hispaania kasutab seda ära, et Euroopa energiaturg on pea peale pööratud. Biomassist toodetakse 60% Euroopa taastuvenergiat ja loomulikult mõjutab olukorda Venemaa vallutuskäik Ukrainas.

Varem varustas Euroopat pelletitega Venemaa. Nüüd on Moskvale ja Minskile kehtestatud embargo ning nii mõnelgi Euroopa riigil, näiteks Itaalial ja Ühendkuningriigil, on tükk tegemist, et väärt kraami piisavalt varuda.

Hispaania on hakanud turul laiutavat tühikut täitma.

Tänu Euroopa Liidu ekspordireeglitele suurenes Hispaania pelletite müük Itaaliasse mullu 67,1%. Suurbritanniasse saadeti 11 593 tonni. Sinna saatis Hispaania pelleteid juba enne Brexitit, senise ekspordi haripunkt oli 2017. aastal.

Pärast 2020. aastal Euroopa Liidust lahkumist hakkas Suurbritannia ostma Vene pelleteid, mistõttu Hispaania saadetised vähenesid kolmandiku võrra. Nüüd, kui Vene energiast täiesti loobutakse, on Briti tarbijad lülitunud uuesti ümber Hispaania biokütusele, mille müük Ühendkuningriiki on 2021. aastaga võrreldes 15,1% suurenenud.

Hispaania pelletimüüjate kuldmune munev hani on aga Prantsusmaa, mille valitsus otsustas 2018. aastal edendada biomassi kasutamist, eeskätt kütteks. Eriti ilmekad olid eelmise aasta tulemused – eksport suurenes 148,9%. Seda varianti eelistab üha suurem hulk Prantsusmaa majapidamisi ja on väheusutav, et Hispaania pelletitest ka pärast sõda loobutaks.

„Te peate kõike põletama“

Kraków novembris 2022. Kõik suuremad Poola linnad kannatavad sudu all, mida põhjustab eeskätt keelatud materjaliga kütmine.
Tulipunkt 16

Michał Kokot on Varssavis tegutseva ajalehe Gazeta Wyborcza välistoimetuse ajakirjanik.

„Praegu tuleb põletada kõike, välja arvatud muidugi rehve ja muud sellist. Poola tuleb üles soojendada.“

Need sõnad ütles valitseva Õiguse ja Õigluse partei juht Jarosław Kaczyński mullu septembris, kui jõustus Euroopa Liidu embargo Vene kivisöele. Sellest ajast alates on küttepuude hind Poolas kahekordistunud. Puudega kütab oma kodu 28,8% majapidamisi.

Üks 34-aastane Poola põhjaosa elanik võttis Kaczyński sõnu tõsiselt. Kui munitsipaalpolitsei tema uksele koputas ja tahtis teda keelatud materjaliga kütmise eest trahvida, vastas ta korrakaitsjatele, et Kaczyński olevat talle selleks avalikult loa andnud. Ta keeldus 500-zlotist (umbes 105 eurot) trahvi maksmast.

Juhtumi lahendab kohus ning tõenäoliselt mõistetakse ta süüdi. Õiguse ja Õigluse partei esimehe sõnadel ei ole õiguslikku jõudu.

„Metsad on juurtelt varisemas“

Metsandusekspert Markus von Willert lööb metsade pärast häirekella. Foto: erakogu.

Markus von Willert on erametsaomanikke nõustava veebilehe waldhilfe.de toimetaja. Varem on ta töötanud Saksamaa riiklikus puidutööstuse liidus (DeSH) metsamajanduse ja jätkusuutlikkuse eksperdina.

Tulipunkt 16

Teresa Roelcke on Berliinis tegutseva ajalehe Tagesspiegel ajakirjanik.

Milliseid muresid tekitavad kliimamuutused metsamajandusele?

Kõige paremini on muutused näha sademete, põua ja kuumuse puhul. Need tähendavad puudele stressi ja nõrgestavad neid, mistõttu kahjurid saavad neist kergemini jagu. Näiteks Euroopa kuuse-kooreürask on viimastel aastatel kahjustanud paljusid Saksamaa metsi. Selle tõttu on metsad juurtelt varisemas. Seni on probleeme olnud eeskätt okasmetsadega, mis on istutatud monokultuurina ja on eriti mägedes väga ebastabiilsed. Nüüd näeme metsade nõrgenemist sealgi, kus me seda ei oodanud. Isegi peaaegu looduslikud pöögimetsad kannatavad kliimamuutuste all.

Mis peab metsanduses muutuma, et puitu saaks kasutada ka tulevikus?

Peame leidma viisi, kuidas puitu edasi kasutada, sest seda on lähikümnenditel hädasti vaja, näiteks ehitamiseks. Teisest küljest tuleb mõelda sellele, kuidas muuta metsad vastupidavamaks ja põuast, kuumusest ja kahjuritest vähem haavatavaks. See ei toimu kiiresti, sest praeguste valikute mõju ilmneb ligi kahesaja aasta pärast.

Mida soovitate?

Kõige loogilisem on riske hajutada: istutada eri puuliike, sekka ka võõrliike. See on tihti vastukarva looduskaitsjatele, kes on pikka aega seisnud selle eest, et metsad peaksid koosnema ainult algupärastest kohalikest liikidest. Paraku ei ole meie kliima enam algupärane ega muutu kunagi endiseks. Vahemere või Põhja-Ameerika puuliikidel on paarisaja aasta arvestuses rohkem lootust kliimamuutustega toime tulla.

Ukrainas toimuva sõja tagajärgi võib loetlema jäädagi. Need mõjutavad meie igapäevaelu, toidulauda, toasooja ning seda isegi mandri teises otsas, kus elame mugava turvatundega. Kas need tagajärjed on piisavad, et teha meid teadlikuks hädavajadusest toetada Ukrainat Venemaa agressiooni vastu võitlemisel, kasutades kõikvõimalikke vahendeid, sealhulgas raskerelvi?

Nelly Didelot