ARVUSTUS | Üks viie, viis ühe eest! Filmis „Kaka, kevad ja teised“ on õnne, kurvastust ja huumorit rohkem kui mõne seriaali sajas osas kokku

Suurim ime on viie süžee ja viie omanäolise režissööri töö viimine just sellisesse kooskõlla, et õnnestus esile tuua nii igaühe individuaalsus kui ka ühtne läbiv kogumulje. Muidugi seob filmi tervikuks ka alusmaterjali autori Andrus Kivirähki ja tema koera ilmumine klippide vahele ning episoodiliselt ka klippidesse – nii elusalt kui ka animeerituna. („Palun joonistage mulle sinna üks külmkapp.“) Aga see on siiski sekundaarne ühenduslüli. Kuna harmooniline kogumulje on selle multika suurim võlu, pole põhjust viit tööd – „Frikadellid ja pelmeenid“, Sitikas Peeter“, „Pilt, mis öösel liigutas“, „Kaka ja kevad“ ning „Kadunud sokid“ – eraldi analüüsida või hinnata.