EPLi arhiivist: kuidas Prigožin ka kaks aastat tagasi Eestis infooperatsiooni korraldas

Kahe aasta eest käivitasid kurikuulsa oligarhi Jevgeni Prigožini käsilased Balti riikides mahuka mõjutusoperatsiooni. Sellele tõmmati pidurit siis, kui Eesti Päevaleht asja päevavalgele tiris.

Avaldame toonase loo uuesti (ilmus esimest korda 2021. aasta märtsis).

USA kehtestas täna Venemaa vastu hulga uusi sanktsioone, millega karistatakse 32 organisatsiooni ja isikut, sh valitsus- ja luureametnikke, ning kuut Vene ettevõtet.

Kurikuulsa Wagneri palgaarmee boss ja äsja 250 000-dollarise pearahaga FBI most-wanted-nimekirja lisatud kurikuulus Vene oligarh Jevgeni Prigožin alustas infooperatsiooni Balti riikides.

Putinilt saadud hiiglaslike toitlustuslepingutega ratsa rikkaks ja Putini Koka hüüdnime saanud Jevgeni Prigožin on üks salapärasemaid Venemaa miljardäre, kelle nime ei mainita kõva häälega isegi Venemaa avalikes vestlustes. Ent tema mõjuvõim on tohutu. Just tema lõi enne 2016. aasta USA presidendivalimisi Peterburis IRA (Internet Research Agency) trollivabriku, mis hakkas süsteemselt mõjutama valimiste tulemusi. Veelgi enam – Prigožini loodud on ka Wagneri eraarmee, mida kasutatakse riikides, kus Venemaa ei soovi jätta ametlikku märki enda sõjalisest tegevusest, näiteks Ida-Ukrainas, Süürias ja Liibüas.

Eesti Päevalehe, Dossieri keskuse, The Daily Beasti, Saksamaa telekanali ARD ja Leedu uuriva ajakirjanduse väljaande Siena.lt ühine uurimine näitab, et nüüd on ühtaegu nii pehmet kui ka otseselt sõjalist jõudu kasutav Putini lähikondne sihikule võtnud Balti riigid, sealhulgas Eesti.

Praegu luuakse suhtevõrgustikku. Selle tegevuse taga ei paista avalikult ühtegi märki Putini Venemaast ega oligarh Prigožinist. Vastupidi, teemasid, mis võiksid seostuda Kremli huvidega, näiteks julgeolekuküsimused, välditakse esialgu hoolikalt.

Esimene selline üritus, konverents Baltic Sea Region Strategic Dialogue (ee Läänemere piirkonna strateegiline dialoog) pidi toimuma tänavu jaanuaris Berliinis Hiltoni hotellis. Koroonapandeemia tõttu kogunesid Berliinis ainult konverentsi staap ja mõned Saksa esinejad. Ülejäänud osalesid 14.–15. jaanuaril üle veebi.

Tegemist oli esimese konverentsiga üritustesarjas, mille eesmärk on „luua Eestile, Lätile, Leedule, Poolale ja Saksamaale uus visioon pandeemiajärgseks tulevikuks”. Paar nädalat pärast konverentsi lõppu avaldasid korraldajad raporti, milles peatusid Läänemere-äärsete riikide tuleviku neljal sambal: COVID-19, Brexit, Euroopa Liidu rohepööre ja digiteerimine.

Ettekande pidasid näiteks Läti seimi väliskomisjoni esimees Rihards Kols ja mitu Saksamaa Bundestagi liiget. Eestit esindas keskkonnaministeeriumi nõunik Mihkel Krusberg, kes kõneles ringmajandusest.

Kuskilt ei paistnud, et tegemist võiks olla varjatud tagamõtetega üritusega. Seetõttu osalesid nii mõnedki, sealhulgas Krusberg, konverentsil pahaaimamatult. Ent „strateegilise dialoogi” korraldasid kaks organisatsiooni, mis on lähedalt seotud Jevgeni Prigožini ühe variorganisatsiooniga Association for Free Research and International Cooperation (AFRIC).

AFRIC-i taust ulatub 2018. aastasse. See pidi kujutama „mõjuagentide võrgustikku, mille eesmärk on pakkuda eksperdihinnanguid ja -arvamusi, mis on kasulikud Venemaa huvidele Aafrikas”. Nii oli kirjas ühes AFRIC-i loomiseks kasutatud Powerpointi esitluses, mille sai enda valdusse Dossieri keskus. Sama esitluse järgi pidi AFRIC-i rahastus käima krüptovaluutas tehtud annetuste kaudu, sest „nii on võimatu teada saada, kes AFRIC-it rahastab”.

Peagi saatiski AFRIC oma „vaatlejaid” näiteks Zimbabwe, Madagaskari, Kongo ja Lõuna-Aafrika vabariigi valimistele, et mõjutada tulemusi Venemaale ja Prigožinile sobilikus suunas. Üks „vaatleja” oli paremäärmuslikku parteisse Alternative für Deutschland (AfD) kuuluv Saksa Bundestagi liige Stefan Keuter. Keuter osales ka jaanuarikuises Balti strateegilises dialoogis.

Ürituse ametlik peakorraldaja oli Leedu päritolu Vaiva Adomaitytė ettevõte ADMIS Consultancy. Adomaitytė kuulub AFRIC-i administratsiooni. Dossieri keskuse valdusse jõudnud dokumendid näitavad, et Adomaitytė otsene ülemus on Julia Afanasjeva. Just Afanasjeva vastutusel oli AFRIC-i ülesseadmine ja töö juhtimine.

„Ma mõtlen, et peaksin hakkama sind enda ristiemaks nimetama. See kõlab palju vingemalt kui ristiisa,” kirjutas Adomaitytė ühes paljudest kirjadest Afanasjevale. Adomaitytė osales AFRIC-i konverentsidel samas Berliini Hiltoni hotellis, kus pidi toimuma Balti riikide seminar, ent on esindanud AFRIC-i ka Sotšis toimunud Vene-Aafrika tippkohtumisel ja aidanud kirjutada väidetava mõttekoja raportit „Aafrika visioon”.

AFRIC-iga seotud üritused tunduvad olevat ainsad, millega Adomaitytė ADMIS Consultancy on üldse tegelenud, ja meie kogutud tõendid näitavad, et Afanasjeva on sellega sügavalt seotud. Afanasjeva palkas sotsiaalmeedia eksperdi, kelle ülesanne oli luua ADMIS-iga seotud veebilehtedele sisu ja plaani. Afanasjeva ka tasus talle ise. Juba mullu oktoobris reklaamis Afanasjeva, et lähiajal on Aafrika konverentside sugune ettevõtmine plaanis ka Balti riikide puhul.

Ühtlasi näitavad dokumendid, et Afanasjeva oli otseselt seotud Balti riikidele „uue visiooni” loomisele pühendatud konverentsi korraldamisega. Afanasjeva osales sellel üritusel ka isiklikult. Pärast konverentsi hoidis leedulanna oma ülemust kursis järgnenud meediakajastusega. Julia Afanasjeva, kelle perekonnanimi on nüüd Berg, Eesti Päevalehe telefonikõnedele ei vastanud.

„Kui vaatame selle üritusega seotud inimeste taustu, paistab side Prigožiniga selgelt välja,” ütles Eesti Päevalehe palvel meie kogutud tõenditega tutvunud hiljutine välisluureameti analüüsijuht ja praegu rahvusvahelist kaitseuuringute keskust juhtiv Indrek Kannik. Tema sõnul on Prigožini frontorganisatsioonid tundnud Balti riikide vastu huvi varemgi, ent senini mitte süsteemselt.

Konverentsi korraldamise asjaoludega tuttava anonüümsust soovinud inimese sõnul andis Afanasjeva otsese korralduse mitte arutada julgeolekut ega muid Venemaad otseselt puudutavaid teemasid ning selle asemel keskenduda majandusele ja keskkonnale. Ka see on Kanniku sõnul ühe korraliku infooperatsiooni aabitsatõde.

„Tasub tähele panna, et nad alustasid poliitiliselt mittetundlike teemadega, nagu näiteks rohepööre. Alustada tulebki pehmete teemadega ja alles siis, kui oled saavutanud teatud usaldusväärsuse ja mõõdukalt positiivse kuvandi, võib minna venelaste jaoks olulisemate teemade juurde: julgeolek, kriitika Balti riikide aadressil või Venemaa jutupunktid Euroopaga dialoogi jätkamise vajalikkusest ja Ukrainas juhtunu kõrvale jätmisest,” rääkis Kannik.

Kanniku sõnul sarnanevad Prigožini operatsioonid ja käitumismuster Vene eriteenistuste käekirjaga ning suur osa tegevusi ongi eriteenistustega läbi põimunud. „Väga raske oleks uskuda, et näiteks Wagner poleks eriteenistustega seotud või et USA valimiste mõjutamise operatsiooni korraldas IRA üksinda teenistustelt toetust-soovitusi saamata.”

Kanniku sõnul sarnanevad Prigožini operatsioonid ja käitumismuster Vene eriteenistuste käekirjaga.

Konverentsil ettekande teinud Eesti keskkonnaministeeriumi nõunik Mihkel Krusberg sai Adomaitytėlt kutse kõigest kaks nädalat enne konverentsi algust, ehkki üritust kavandati juba vähemalt mullu varasügisest. Kuna teda kutsutakse sageli üritustele ringmajandusest rääkima, ei näinud Krusberg kutses midagi kahtlast. Teisedki osalejad, kelle Adomaitytė välja reklaamis, paistsid usaldusväärsetena. Punaseid lippe polnud.

„[Kui oleksin teadnud konverentsi tegelikust taustast,] oleksin viisakalt keeldunud,” ütles Krusberg.

Uus üritus juba mõne nädala pärast

Krusbergist märksa prominentsem osaleja oli Läti seimi väliskomisjoni juht Rihards Kols. Kols ütles Eesti Päevalehele, et teda kutsus osalema Bundestagi kolleeg Alexander Kulitz. Kuna nad tunnevad teineteist üle nelja aasta, ei tekkinud Kolsil küsimusi.

Jaanuarikuisele konverentsile peaks juba märtsi lõpus järgnema uus, seekord Balti riikide ja Põhjamaade suhetele keskenduv konverents. Nii kinnitas Eesti Päevalehele Adomaitytė. „Kuna COVID-19 on ikka veel meiega, plaanime seda veebikonverentsina. Aga väga loodame, et saame juba suvel korraldada ka füüsilise konverentsi, kus tuleme välja tugeva analüüsi ja soovitustega,” lausus ta.

Kui küsisime Adomaitytėlt Julia Afanasjeva ja AFRIC-i seotuse ning Prigožini rahastuse kohta, teatas ta, et ei tunne end sellest rääkides mugavalt. Meie valduses olevatest tõenditest hoolimata väitis Adomaitytė, et tema ei tea Afanasjeva seotusest midagi. „Minu palkas otseselt Saksa kaubandusassotsiatsioon BWA,” ütles ta ja katkestas Zoomi videokõne.

Adomaitytė ja tema ADMIS Consultancy kõrval oligi avaürituse teiseks korraldajaks märgitud Saksamaa majandusassotsiatsioon Bundesverband für Wirtschaftsförderung und Außenwirtschaft (BWA). Seegi organisatsioon on Prigožini AFRIC-iga äärmiselt lähedalt seotud. Näiteks mullu juulis korraldasid BWA ja ADMIS viimase teadaoleva AFRIC-i ürituse, COVID-19 globaalseid tagajärgi käsitlenud veebikonverentsi.

BWA president on Hiinale spetsialiseerunud ärikonsultant Michael Schumann. Schumanni juhtimise ajal on BWA saanud väga lähedaseks just Venemaa organisatsioonidega, näiteks Vladimir Jakunini loodud mõttekojaga Tsivilisatsioonide Dialoog. Jakunin ei vaja Eestis suuremat tutvustust, sest oli Edgar Savisaare kolmandik-sulas-rahaskandaali võtmetegelane. Jakunin on Venemaa Raudteede endine asepresident ja üks Putini usaldusisikuid. USA on tema vastu kehtestanud sanktsioone, Euroopa seni mitte.

Jakunin ei vaja Eestis suuremat tutvustust, sest oli Edgar Savisaare kolmandik-sulas-rahaskandaali võtmetegelane.

Veel kaks prominentset BWA liiget, Volker Tschapke ja Urs Unkauf esinesid Madagaskaril, Kongos, Zimbabwes ja Lõuna-Aafrikas AFRIC-i lähetatud „valimisvaatlejatena”, samuti Venemaa 2018. aasta presidendivalimistel. Nad on ka AFRIC-i varasemate Berliini konverentside püsikunded. BWA liige on ka Julia Afanasjeva. Schumann, Tschapke ja veel mõned BWA liikmed osalesid ka Balti konverentsil.

Mõni nädal pärast konverentsi lõppu avaldasid selle korraldajad raporti „Strateegiate soovitused”. Selle autoriks on märgitud Adomaitytė. Ent Eesti Päevalehe ja The Daily Beasti kogutud tõendid näitavad, et raport telliti internetikuulutuse kaudu leitud välismaalastelt, kes selle siis pahaaimamatult koostasid.

Ka meedia läks õnge

Seejärel hakkas Adomaitytė palgatud PR-firma levitama konverentsil väljendatud sõnumitest kokku kirjutatud ajakirjanduslikku artiklit. Selle pealkirjas nimetatakse Baltimaid Euroopa uueks innovatsiooni-Mekaks ning artiklis tsiteeritakse peale Adomaitytė ka mitut konverentsil osalenud prominentsemat inimest, näiteks Kulitzit ja Kolsi.

Eestis avaldas PR-teksti Delfi Ärileht, Läti Delfi avaldas selle sisuturunduse rubriigis ning Leedu kanalitest paiskasid teksti eetrisse ajaleht Lietuvos rytas ja Postimehe kontserni kuuluv uudisteportaal 15min.lt.

Selliste artiklite eesmärk on iseendale usaldusväärsust luua. Kui näiteks järgmistele konverentsidele kutsutud inimesed otsivad korraldajate tausta kohta, näevad nad, et neist on kirjutanud Balti suuremad meediakanalid. Samuti tuleb tekstidest välja, et konverentsidel osalevad kohalikud prominentsed inimesed – järelikult on tegu õige asjaga.

Prominentsete inimeste pahaaimamatu osalemine tähendab varju jäävatele korraldajatele juba õnnestumist. Kui näiteks mõne Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi minister poseerib oligarh Prigožini salajase töötajaga samal fotol, annab see võimaluse tõendada Moskvale oma edukust.

Eesti välisluureamet (VLA) avaldas oma värskes ohuraportis ühe sellise näite. Vahetult pärast seda, kui Venemaa 2014. aastal Krimmi okupeeris, korraldas Vene sõjaväeluure GRU psühholoogiliste operatsioonide üksus number 54777 Ateenas konverentsi „Euroopa julgeolek: uus geopoliitiline mõõde”. Loomulikult ei tehtud seda avalikult, vaid ühe Kreeka mõttekoja kattevarjus.

„Riigiduuma saadik Franz Adamovitš Klintsevitš tuli meie organisatsiooni juurde, käis välja idee ja skeemi, mida oleks võimalik teha, ning andis vajalikud kontaktid. Meie tuvastasime lääne ketis nõrga lüli: Kreeka, kes ise sanktsioonide tõttu kannatab. Me leidsime [Kreekast] organisatsiooni, mis suhtub Venemaasse sõbralikult, ja koos korraldasime selle konverentsi,” tunnistas väeosa toonane ülem Aleksandr Štšedrin.

Ateena üritusel istus esireas Klintsevitšist mõne meetri kaugusel poliitik Panos Kammenos, GRU katteorganisatsiooniga koostöös ürituse korraldanud geopoliitiliste uuringute instituudi kaasasutaja. Kammenose juhitud erakond Sõltumatud Kreeklased pääses kolm kuud hiljem Kreeka valitsusse ja Kammenos oli 2019. aastani kaitseminister. Ent ühest vestlusringist tehtud fotol on kõrvuti just peatne NATO riigi kaitseminister ja GRU ohvitser Deniss Tjurin.

On tähelepanuväärne, et Vene luureohvitserid esinesid sõltumatu ajakirjaniku või vabaühenduse esindaja katte all.

„Juhtum näitab, kui lihtne oli GRU-l viia vastuvõtliku lääne auditooriumi ette oma sõnumeid ja luua kõrgetasemelisi kontakte. Seejuures on tähelepanuväärne, et Vene luureohvitserid esinesid sõltumatu ajakirjaniku või vabaühenduse esindaja katte all,” resümeeris VLA.

Samasugune edu oleks napilt tabanud Läänemere strateegilise dialoogi korraldajaid. Esinejate nimekirjas oli teiste seas Euroopa Komisjoni Vilniuse esinduse juht Arnoldas Pranckevičius. Just Pranckevičiuse nime reklaamis Adomaitytė muu hulgas teistele kutsututele.

Aga kutse saamise ajal tuli avalikuks, et Pranckevičius alustab tööd Leedu asevälisministrina, kes vastutab Euroopa Liidu poliitika eest. Pranckevičius ütles meie Leedu partnerile Siena.lt, et ei näinud ürituses midagi kahtlast ja oleks ametikohavahetusest hoolimata sellel osalenud.

Ta tühistas oma osalemise kõigest kolm päeva enne konverentsi, sest ametivahetuse tõttu ei jäänud tal selleks aega. Aseministriks sai Pranckevičius ametlikult vaid neli päeva pärast seda, kui toimus Berliini üritus.