Paraku ongi vaimse tervise seis Eestis üsna kehv – selles vallas on päästetööd kõvasti. Enesekohaste hinnangute põhjal on depressioonirisk igal neljandal ja üldistunud ärevushäire risk igal viiendal täiskasvanul. Mis kasu on sellest, et ellujäämine pole enam põhiküsimus, kui me hoolimata oma (terve maailma võrdluses) suurest materiaalsest heaolust ei saa või ei oska rõõmu tunda?