NÄDALA SÕJARAPORT | Jaanika Merilo: Ukraina demineerijatel on veel puhastada ligi nelja Eesti suurune maa-ala, aga külvihooaeg algab siiski

Lõppeval nädalal esitlesid võimalikke rahuplaane nii Ukraina president Volodõmõr Zelensksõi kui ka Hiina.

Esimest korda eelmise aasta novembris G20 riikide liidrite kohtumisel president Zelenskõi esitletud kümnepunktiline rahuplaan ehk „rahu valem“ eeldab Venemaa vägede Ukraina territooriumilt väljaviimisest, reparatsioonide maksmist, kurjategijate karistamist ning hulka teisi tegusid. Seda rahuplaani toetas lõppeval nädalal toimunud ÜRO assamblee istungil lausa 141 liikmesriiki. 39 riiki ei osalenud hääletuses (kaasa arvatud Iraan, Kasahstan ja Hiina) ning seitse riiki olid vastu. Ütle mulle, kes on su sõbrad, ja ma ütlen, kes oled sa ise.

Hiina ei toetanud Ukraina rahuplaani, küll aga esitles enda 12-puntilist plaani. Tundub, et „saatan on pisiasjades“ ja just nendes pisiasjades võib olla sisuline vahe. Kui Ukraina nõuab, et Venemaa viiks kohe väed välja kogu Ukraina territooriumilt, mille piirid on kehtestatud 1991. aastal, siis Hiina alustab sisulist tegevuskava relvarahust ja läbirääkimistest. Relvarahu ilma vägede väljaviimiseta aga tähendab, et olukord külmutatakse ja läbirääkimised võivad võtta aastaid, andes Venemaale aega jõudu koguda. See on just see, mida Venemaa soovib – võita aega –, ning sisuliselt oleks see Minski lepingute kordumine. Teame, millega need 2022. aasta 24. veebruaril lõppesid.