JUHTKIRI | Eesti majandusel pole enam tugevat mootorit

Eile teatavaks saanud 4,1% neljanda kvartali majanduslangus on õrn toetav tuulepuhang erakondadele, keda praegu valitsuses pole. Valitsuserakonnad saavad kvartalikriitikat pareerida meenutamisega, et 2020. aasta teises kvartalis, Ratase-Helme valitsemise all langes majandus koguni 5,7%. Seejärel võib vastaspool omakorda meelde tuletada veelgi hullemat langust Ansipi-aegse masu ajal.

Selline vaidlus kedagi jõukamaks ei tee. Tähtis on, kui ruttu me langusest välja saame ja kui hoogsalt kasvab Eesti majandus edaspidi aastatel, mil maailma parasjagu ükski suur kriis ei räsi. Sellest, mitte nüüdseks juba möödunud kvartalist ega aastast sõltub see, kui reaalne on osagi uhkete valimislubaduste täitmine, ilma et lükataks Eestit rahanduskriisi.

2020. aasta langus jäi Eestis enneolematute riiklike toetusmeetmete tõttu ainult ühe kvartali pikkuseks. Seekord on langus kestnud juba kaks kvartalit ja prognooside järgi võib langeda mõne kvartali veel. Osa sellest saab ajada sõjamõjude ja kasvanud intressimäärade – mõlemad on suuresti Eesti valitsuse kontrolli alt väljas – süüks, aga see ei seleta kogu langust.