Maris Lauri: EKRE liikmete seisukohad lähevad aina hullumeelsemaks

Taas kuuleme EKRE juhtide suust: „See pole erakonna seisukoht.“ Taaskord puudutab teema Ukrainat ja Venemaad. Taaskord kommenteeritakse sel viisil erakonna nimekirjas riigikokku pürgijate seisukohti.

Kuidas on siis ikkagi nii, et ühes erakonnas ja valimisnimekirjas on järjest inimesi, kelle põhimõttelised seisukohad ei ole väidetavalt erakonna seisukohad? Isegi kui kandidaat on paigutatud valituks osutumiseks soodsale või hästinähtavale positsioonile? Kuidas on juhtunud nii, et need seisukohad, mis väidetavalt ei ole erakonna seisukohad, kalduvad valdavalt ühte – Venemaad õigustavasse ja Ukrainat halvustavasse – suunda?

Miks on nii, et need väidetavalt mitte erakonna seisukohad, lähevad ajas järjest rajumaks? Kubermangu lipp Pika Hermani tornis, Putini ja Venemaa imetlemine, Ukraina ja ukrainlaste alavääristamine ja halvustamine, Ukraina toetamise vastustamine, Kremli jutupunktide rääkimine – kasvõi jutt, et EKRE on rahu poolt, aga ka muu, on võtnud värskelt veelgi hullumeelsema pöörde.