Lääne mõju pärast muretsev Venemaa annab end ise Hiina sõltlaseks

Venemaast on aastaga saanud Hiina peamine energiatarnija, süveneb ka sõltuvus Hiina tehnoloogiast.

Selles, et Hiina liidri Xi Jinpingi äsjane reis Moskvasse – esimene pärast Ukraina-vastase invasiooni algust – oli väljapaistev toetusavaldus Vene presidendile Vladimir Putinile, ei kahelda kummalgi pool külma sõja rindejoont. Küsimus on selles, kui kaugele teda toetades minnakse ja mida Hiina selle eest vastu saab. Nagu oli oodata, ei tulnud pärast esmaspäevast „mitteformaalset“ ja üle neljatunnist kohtumist ning sellele teisipäeval järgnenud laiendatud koosolekut ühtegi teadet Venemaale antava relvaabi kohta, mille kohta on USA ja Euroopa hiinlasi korduvalt hoiatanud.

Küll aga sai uut kinnitust see, et Venemaa majanduslik sõltuvus Hiinast aina süveneb. Mullu lõid rekordeid nii vastastikune kaubavahetus, Venemaa energiakandjate eksport Hiinasse kui ka Hiina elektriseadmete ja mikrokiipide eksport Venemaale. Eelmisel aastal tõusis Venemaa Hiina jaoks pärast Saudi Araabiat tähtsuselt teiseks naftatarnijaks ja tänavu hoiab Venemaa juba esikohta. Samuti on Venemaast saanud Hiina tähtsaim gaasitarnija. Mõlemal puhul tähendab see, et Hiina saab Vene strateegilisi maavarasid hankida suure allahindlusega. Avakohtumisel tunnistas Putin, et Hiina riigimajanduse tõhusus tekitavad temas aupaklikkust ja isegi kadedust. Teisipäeval kinnitati taas, et koostöös arendatakse edasi gaasijuhet Siberi Võim, mis peaks edaspidi suutma tuua Hiinasse 38 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Gaasitoruleping sõlmiti 2014. aasta mais ehk vahetult pärast Krimmi annekteerimist.