Osa lapsepõlvest meelde jäänud filmide puhul avastad tihtilugu, et sa tead peast küll kõiki stseene, dialoogegi, kuid millest täpselt film räägib, seda ei oska öelda. Mõne aasta eest avastasin näiteks sama „Viimse reliikviaga“, mis on justkui peas, aga mis järjestuses filmis tegevus toimus, polnud ma võimeline meenutama.