„Kui ringi pöörasin, polnud mu abikaasal pead ja tütrel kätt.“ Kuidas edasi elada, kui kaotad hetkega kõik?

„Venelased tapsid mu armastatud naise, sandistasid mu lapse ja ajasid mind kaks korda kodust välja,“ ütleb Hostomeli elanik Valeri Isajev, kelle tütre käe kaotamise lugu liigutas miljoneid inimesi.

15-aastane Sofia Isajeva ja tema pere on pärit Donetskist, kuhu venelased tungisid juba 2014. aastal. Tema isa Valeri ja ema Marõna põgenesid koos vanema tütre Alina ja Sofiaga sõja ja „vene maailma“ eest Donbassist 2017. aastal ning rajasid oma uue kodu Kiievi lähedale Hostomeli. Kuid sõda ja vallutajad jõudsid neile sinna järele.

Sõja algul, 3. märtsil 2022 üritasid Sofia ja tema vanemad evakueeruda. Hostomeli lennuvälja ümbruses käisid sel ajal ägedad lahingud ja tänavalahinguid peeti ka Sofia kodu juures. „Lahingud toimusid meie lähedal: mööda hoove liikusid Vene sõdurid ja venelaste tehnika, igal pool oli kuulda plahvatusi ning käis pidev tulevahetus. Meil polnud kodus ei valgust, vett, gaasi, internetti ega ka mobiilsidet. Maja aknad ja seinad olid miiniplahvatuste tõttu purunenud. Meil polnud välise maailmaga mingit sidet ja me ei teadnud, mida teha,“ räägib Sofia isa Valeri.