Mis toimub Valgevenes praegu?

Valgevenes valitsev diktatuur on rängem kui kusagil Euroopas pärast külma sõda nähtud. Ehkki meeleavaldused ja opositsioon on ammu alla surutud, jätkatakse repressioone, vangistamiste ja poliitiliste kriminaalasjade arv ei vähene. Ülikoolide õppejõud ja ebamugavad ettevõtjad kaovad. Väiksemagi kaebuse peale kutsutakse sind vestlusele ja pead salvestama patukahetsusvideo.

Repressiivaparaat on kasvanud ja isukamaks muutunud. Tohutul hulgal toodetakse kriminaalasju asjaoludel, mis oleksid isegi Venemaal võimatud. Näiteks avaldati Leedus 2020. aasta meeleavaldustest film, kus jäeti inimeste näod hägustamata. Valgevene julgeolek laadis selle kohe alla ja avaldas enda kanalites, teatades, et kõik näidatud inimesed valmistugu visiidiks. Autorid võtsid filmi mõni tund hiljem maha, aga oli juba liiga hilja.

Võib ju rääkida, et ainult jõuga ei saa võimul püsida, aga tegelikult see toimib. Olukord on stabiliseerunud, enamiku elanike juurdepääs sõltumatutele infokanalitele on väga piiratud. Ühiskonna peamine mure on, et ei puhkeks sõda. Rahulolematud on välja aetud ning teised peavad kohanema ja end veenma, et asi ei ole nii hull. Lukašenka toetus isegi suureneb, aga ta on endiselt paranoiline ja peab põhiliseks ohuks lääne toetatud partisane, nagu Ukraina Kalinoŭski polk.

Kas vastupanust on midagi järel? Keegi lasi sõja alguses ronge teelt välja.

Oli paar relvastatud vastupanu episoodi: droonilöök Vene luurelennuki pihta ja raudteede saboteerimine. Aga needki olid pigem Ukraina eriteenistuste tegevus kui kodanikualgatus. Valgevene režiim reageerib väga rangelt ning pärast märtsi droonilööki peeti kinni mitusada inimest. Ma ei usu, et partisanivõitluse elavdamiseks on reaalseid võimalusi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid