16.08.2023, 00:00

INTERVJUU | Narva ooperipäevade korraldaja: Kreenholmil on tohutu potentsiaal. Midagi niisugust pole mitte kusagil Eestis!

Ooperilauljaks õppinud festivalikorraldaja igatses juba lapsena, et Narvas saaks kogeda nüüdisaegset muusikateatrit. „Olen egoistlikult oma unistuse täide viinud!“

Anne Aavik

Klassikaraadio toimetaja

„Narva on minu kodulinn, ma väga soovin, et see kasvaks ja areneks, oleks ilus ja mõnus. Praegu läheb aina paremaks,“ ütleb piirilinnast pärit ooperilaulja Julia Savitskaja.

FOTO: Ilja Smirnov

Julia Savitskaja on Narvas sündinud ooperilaulja, kes juba seitsmendat aastat korraldab jonnakalt ooperifestivali, olgugi et ajarännaku tunde tekitavate nostalgiliste vaadetega piirilinn on kõike muud kui klassikaline turismimagnet. Narva ei saa uhkeldada ooperlike interjööride ja haute cuisine-restoranidega, kus pärast etendust end Veuve Clicquot’ga kosutada. See-eest leiame sealt 19. sajandi Euroopa suurima tekstiilitööstuse – Kreenholmi manufaktuuri, mis tegutses üle 150 aasta Narva jõe samanimelisel saarel (Kråkeholm – rootsi keeles Varesesaar).

Sellesse Inglise ja Saksa tööstuskvartalite eeskujul rajatud pompoossesse arhitektuurimuuseumi tänapäeval niisama ei pääsegi. Suviti võib aga vana ketrusvabriku õuelt kuulda hääleharjutusi ja ooperifestivali ajal viiakse huvilised ka ekskursioonile selles kujuteldamatult suures linnakus, kus asub üle 30 hoone. Peale ketrus- ja kudumisvabrikute tegutsesid seal omal ajal kool, haigla, sünnitusmaja, postkontor, politsei, vangla, lastesõim, telegraaf, juuksur, klubi, saun, turg, leivavabrik, pesukoda ja surnukabel. Kreenholmi direktori koduks ehitatud historitsistlikus villas on praegu Narva kunstiresidentuur. Suurem osa Kreenholmi vaikib uuestisünni ootel – planeeritavasse kultuurikvartalisse tahaksid koha saada nii laste kunstikool kui ka väärtfilmikino. Aga igal suvel saab seal kogeda täiesti teistsugust muusikateatrit kui mujal Eestis.

Kommenteeri Loe kommentaare