16.08.2023, 00:01

INTERVJUU | Minister Riisalo: võtame pihtide vahele omavalitsused, kus inimeste hoolduskoha omaosalus on järsku suurenenud

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütleb, et näeb eriti problemaatilisena seda, kui omavalitsus on endale kuuluvas hooldekodus tõstnud hinna lakke ja jätnud samal ajal valla omaosaluse väikseks, nii et inimesed peavad vahe kinni maksma.

Kadri Ibrus

reporter

Signe Riisalo sõnul peavad need omavalitsused ja teenuseosutajad, kes on teinud keskmisest märgatavalt eristuvaid otsuseid, korrigeerima oma valikuid.

FOTO: Priit Simson | Delfi Meedia

Hooldereformiga on selgunud, et omavalitsuste roll varieerub märkimisväärselt. Kes on seadnud hoolduskulude piirmääraks ehk omaosaluseks hooldekodukoha eest 700 eurot, kes 400 eurot. Inimesed tajuvad ebaõiglasena, kui peavad ise juurde maksma. Räpinas tuli näiteks isegi poole võrra rohkem juurde maksta kui enne. Kuidas see niimoodi kujunenud on?

Meil on 79 kohalikku omavalitsust [KOV], kes on kohaliku elu korraldamise küsimustes vabad tegema otsuseid. See tuleneb põhiseadusest. KOV-id on kohustatud ise lahendusi otsima nii üldhooldusteenuse kui ka koduteenuse puhul. Lahendusi on otsitud läbi paarikümne taasiseseisvumise aasta. Üldhoolduse kogukäive on natuke üle saja miljoni euro ja pea 80% maksavad teenuse eest klient ja tema lapsed. KOV-il pole olnud survet ega vajadust rohkem teha, et oma eelarvet kokku hoida ja rohkemaid inimesi abistada. Et luua ja pakkuda koduteenuseid, et inimene saaks väärikalt kodus vananeda. Selle asemel on tekkinud üldhooldusteenus, mille pakkujatest umbes pooled on eraettevõtted ehk KOV pole ka ise loonud asutusi. Ja inimesed on selle suures osas kõik ise kinni maksnud.

Kommenteeri Loe kommentaare (152)