KULTUURIBIIT | Dirigent Achim Fiedleri playlist
Tänase kultuuribiidi muusika valis dirigent Achim Fiedler, kes astub 24. augustil üles Väikese Orkestri ja Arsise kontserdil Tallinnas toimuval noorte klassikalise muusika festivalil KRATT.
Achim Fiedler on juhatanud paljusid esiettekandeid, ta armastab avastada uut repertuaari barokist kuni nüüdismuusikani. Olles Bernard Haitinki ja Carlo Maria Giulini assistent, oli ta aastal 1995 ka Katowices Grzegorz Fitelbergi dirigeerimiskonkursi laureaat ja võitis 1996 dirigeerimiskonkursi Cadaques’is.1998 kuni 2012 oli ta 1956. aastal Rudolf Baumgartneri poolt asutatud Lucerne Festival Strings kammerorkestri kunstiline juht. Külalisdirigendina on Achim töötanud üle 40 orkestriga ja esinenud nimekatel muusikafestivalidel. Töö noorte muusikutega on tema jaoks olnud alati oluline: ta on töötanud Hispaania Noorteorkestriga JONDE, Tanglewood muusikakeskuse orkestriga ja NRW lasteorkestriga. Juba kümme aastat on ta olnud omaenda kodulinnas Dortmundis noorteorkestri DOJO juht.
19.-25. augustil toimuval festival KRATT osaleb Achim Fiedler dirigendina väikesele orkestrile, kus osalevad muusikutena 3-7 aasta mängukogemusega noored. Nende kontsert toimub 24. augustil kell 16.00 Tallinna Muusika- ja Balletikooli (MUBA) suures saalis.
Oma muusikavaliku kohta ütleb Achim nii (kuulata saab ka siit):
John Adams „Shaker Loops“
Minimalistlik muusika selle kõige paremas versioonis. Pea võimatu on ette kujutada, et keelpilli ansambel saab niimoodi kõlada. Sellist muusikalist rännakut ei saa ealeski unustada.
Johann Sebastian Bach „Brandenburg Concerto No. 6“
Kontserdi esimene osas kõnnib Bach minimalismi piirimail kitsa kaanoniga nagu Seve Reich oma duetis. Teine osa kontserdist hiilgab oma iluga.
Jacques Arcadelt „Il bianco e dolce cigno“
Tegemist on väga tuntud renessansi-aegse madrigaliga, mis on minu jaoks imetabane alates hetkest, mil ma selle enda jaoks avastasin.
Claude Debussy „La Demoiselle élue“
Seda lugu soovitan kuulata siis, kui soovid muusikat, mis erineb kõigest muust. Midagi, mis haarab sind endaga kaasa – naishääled, orkestri läbikumavad värvid, kõrged registrid ilma, et nad oleksdi liialt heledad. Võib-olla on see wagnerism. Teised jällegi võivad nimetada seda kitšiks.
(allolevalt YouTube'i lingilt saab järjest kuulata kogu muusikavalikut)
Franz Schubert „Gesang der Geister über den Wassern D 714“
Kui keegi siin listis peab olema, siis on see Schubert. Loo valik sedapuhku lihtne ei olnud. Seda lugu ei tasuks kuulata siis, kui oled kahtlemas elu mõttes. On ka variant esimesest osast kiirelt üle hüpata teise, kus ootab kuulajat pimeduse heastamine. Schuberti teostest leiab kõike.
Wolfgang Amadé Mozart
Vabandan, et siin ei ole konkreetset teost, aga Mozarti puhul soovitan ma kõike. Eranditult. Sellist valikut saab hästi kirjeldada ka Mozarti ühe kõige ilusama aariaga „L’amerò, sarò costante“ ehk „ma armastan teda alati.“
Anton Webern „Fünf Sätze op. 5“
Võtame Brahmsi või Beethoveni sümfoonia. Lühendame seda, loome sellest konsentraadi ja olemegi saanud Weberni meistriteose esimese osa. Selleks, et seda mõista, on vajalik valmisolek seda põhjalikult kuulata.
Arthur Honegger „Symphony No. 2“
Kaasaegse aja sümfoonia. Ilma igasuguste kompromissideta. Teose algus on hallides toonides, mida saadab meeleheide. Sellele järgenvad Honeggerile iseloomulikud jõulised rütmid, mis haaravad kuulaja endaga kaasa. Soovitan väga olla teosega lõpuni, et mõista, mida see muusika meiega teeb.
Erwin Schulhoff „Suite for chamber orchestra“
Kuldsete kahekümnendate muusika – fokstrott, tango ja kuidas seda saabki unustada, autode signaal.
Freddie Mercury „Bohemian Rhapsody“
Pandeemia ajal ma orkestreersin selle loo oma noorte orkestrile. Ma saatsin orkestrantidele partiisid Google Classroomi kaudu, et kõik saaksid oma kodudes harjutada. „Is this the real life? Is this just fantasy? Caught in a landside. No escape from reality …“
