Ukraina on mõistnud, et droonide sihtmärgiks ei pea olema ainult sõjaväelennuväljad. Venemaa territoorium on hiiglaslik ning sihtmärke jagub igale maitsele.
Venemaa rubla odavnemisest on tingitud kaupade kallinemise surve vastu liikumas nõukogude ajast tuntud võttega ehk siis hindade regulatsiooniga. Kui augustis kehtestati tema sõnul riiklikult reguleeritud hinnad toiduainetele, siis nüüd olevat sama järgnemas kodumajapidamistes kasutatavate seadmetega.
Ehk siis langeva rubla tingimustes kasvavad valuuta eest ostetava kauba sisseostuhinnad, aga müüma pead riiklikult etteantud hindadega. Paratamatult lõpeb see ettevõtjate pankrotti minemisega ning riik kaugeneb kapitalismist.
Ometi on sõda põhjustanud Venemaa majanduses huvitavaid protsesse.
Burjaatias on kinnisvarabuum. Põhjus - peamiselt sõjaväelaste surma eest saadud n-ö kirsturahad, mille eest saab kinnisvara osta ning nõudlus stimuleerib pakkumist.
Ehk siis tuleb regiooni tööjõu hävitamise hinnaga regiooni raha, mille eest saab kinnisvara arendada. Lisan siia kõrvale võrdluseks infokillu, et Burjaatia päästjad tegid videopöördumise, et nende palgaga (22 000-24 000 rubla kuus, praeguse kursiga seal 250 dollari ringi kuus) ei olevat võimalik ära elada. Samas sõtta minemisel on ühekordne makse alguses 200 000 rubla ja mõnes piirkonnas rohkemgi.
