GALERII | Kirjandustänava festivalil räägiti tsensuurist ja sõnavabadusest
Tartu kui UNESCO kirjanduslinn ja 2024. aasta Euroopa kultuuripealinn tõi nädalavahetusel Kirjandustänava festivalile Kadriorgu vestlusringid, muusikalised etteasted, luulekavad ja luuleprõmmi.
„Tartu tuli Tallinnasse kirjandussõpradele näitama, mida pakub järgmine aasta Euroopa kultuuripealinn,“ rääkis Tartu 2024 programmiliini Omapära ja Euroopa juht Oliver Berg paneelis „Miks on Tartu Tallinnas?“. „See tähendab enam kui 300 kultuurisündmust, mis annab tuge rasketest aegadest läbi tulla ning luua uusi kestvaid ettevõtmisi ja sidemeid siinse eluolu ja identiteedi võimestamiseks,“ lisas ta.
Tartu 2024 kunstiline kontseptsioon Ellujäämise Kunstid ärgitas Bergi sõnul looma ja jagama lugusid, mis aitavad meil tulevikus väärtuslikumalt elada. „Selleks on vaja julgeid ideid, lasta fantaasial lennata argipiiridest kaugemale, et peegeldada nägemusi, mida pakuvad meile kirjanduslikud utoopiad ja düstoopiad,“ sõnas ta.
Seetõttu kannab ka järgmine aasta Euroopa kultuuripealinna programmis Prima Vista kirjandusfestival pealkirja „Paremad ja halvemad tulevikud“. Selle üle, kuivõrd saame määratleda oma tulevikunägemusi utoopiliste või düstoopilistena ning milline võiks olla tulevik eesti kirjanduse jaoks, arutasid praegune Tartu linnakirjanik Mart Kivastik ja kaks varasemat Paavo Matsin ja Carolina Pihelgas.
Vestlusring „Kirjanduse tagatoad ja ääremaad“ oli edasiarendus tänavu kevadel kultuuriavalikkuses tsensuuri ja enesetsensuuri, aga ka tühistamiskultuuriga seoses tõstatatud teemadest. Muuhulgas keskenduti vestluses sõnavabadusele ja -vastutusele, ilukirjanduse piiridele ning ühiskondliku, loomingulise ja isikliku tasandi rollile kirjanduskaanoni kujunemises.
„Rääkisime ka kirjanduse tagatubadest ning mõtisklesime, kas Tartu on Eesti ja maailmaga võrreldes ääremaa ning kui palju väljapoole mittenähtav üldse kirjanduselu on suunanud ja suunab,“ ütles luuletaja Siim Lill, kes vestlust juhtis. Teema üle arutasid Maia Tammjärv, Indrek Ojam ja Marja Unt.
Luuleprõmmil astus üles neli esinejat kolmeks minutiks, kelle loomingut hindas publik kümnepallisüsteemis. Kõrgemad hinded sai publikult Jürgen Rooste, Lagle Suursild ja Krista Ojasaar. Külalisesinejana astus üles Carolina Pihelgas.
Lisaks esinesid Merca, Aapo Ilves, Roomet Jakapi ja Piret Põldver. Õhtule pani punkti Tartust pärit ansambel Jäääär.
