Väga paljude venemaalaste huulil on rünnakuga seoses huulil ainult üks küsimus: kuidas see sai võimalikuks osutuda?
Venemaa on selle sõja jooksul juba kaotanud neli dessantlaeva ning see on korvamatu kaotus, sest nende asemele pole Venemaa võimeline niipea uusi ehitama. Tõsi, neljast laevast üks on Novorossiiskis remondis peale pealveedrooni rünnakut, aga niipea kuuldavasti seda ära remontida ei suudeta. Dessantlaevade roll kasvaks hüppeliselt juhul, kui Krimmi sillal liiklus katkeks ja ilma nendeta on Venemaal üks oluline tagavarakäik puudu.
Veelgi suurem kaotus oli Venemaa jaoks 2014. aastal ehitatud KILO-klassi allveelaeva kaotus, millest on sõja ajal tiibrakettidega tulistatud UKrainat. Teemaga kursis olevate ekspertide sõnul on nende allveelaevade juures palju kasutatud kummi, et paremini summutada allveelaevast lähtuvat vibratsiooni. Satelliidifotodelt on näha, et allveelaeva ümber on märgid suurest tulekahjust, mis ekspertide sõnul muutsid allveelaeva kasutuskõlbmatuks. Väga haruldane juhtum, kus tiibraketiga tabati allveelaeva.
Laevaremonditehase suurimaks varaks peetakse kuivdokke ning ka need said vigastusi. Nüüd on kõigepealt vaja kuidagi dokkides olnud laevade vrakid sealt eemaldada ja alles pärast seda saab dokke tõsisemalt remontima hakata. Kui kaua see kõik aega võib võtta, ei oska hetkel keegi prognoosida.
Venemaa häda on nii suur, et Putin on sunnitud suhtlema Põhja-Korea diktaatoriga. Seda olukorras, kus Venemaa ise on ka olnud ÜRO resolutsioonide poolt, mis keelavad igasuguse relvastuse ostmise Põhja-Koreast ja keelavad ka kosmosealase koostöö tegemise.
