Kuulnud, et Tallinnas avatakse ukraina lastele Vabaduse kool, helistas ta õppejuhile: „Kui teil on abi vaja, siis ma olen olemas!“ Esiti ei osanud ta end pakkuda muuks kui õpetama gümnaasiumi valikainet, disaini algkursust. „Kõigepealt tahtsin näha siia tulnud inimesi, neid noori – kes nad on, kust nad tulevad, kuidas hakkama saavad –, sest seni paistis välja tegelikult ainult üks pilt, mida kajastas meedia. Ja see, mida räägiti riigikogu saalis „ohtlikest ukraina naistest“. Minu esimene soov oli lihtsalt aidata ja jagada oma kogemust ukrainlasena Eestis.“