SÕJARAPORT | Teet Kalmus: Vene sõjalaevade ära viimine Sevastopolist on näide Ukraina sõjapidamise efektiivsusest
(26)Kui üheksakümnendatel aastatel oli Venemaal selge siht, kuhu poole oma arengus liikuda, siis nüüd puudub riigil igasugune tulevikuvisioon ning elatakse piltlikult öeldes päev korraga.
Olukord rinnetel. Luhanski rindel on kahjuks kõige märkimisväärsem sündmus ohvriterohke raketirünnak Kupjanskist 30 kilomeetrit lääne pool asuvas Grozas, kus kohalikud elanikud olid kogunenud peiedele ja ning siis tabas hoonet praeguste teadmiste kohaselt ballistiline rakett Iskander-M.
See ei olnud juhuslik rünnak, Venemaa ründab sellise raketiga ainult juhul, kui neil on olemas luureinfo, et hoones on nende jaoks olulised sihtmärgid, eeskätt sõjaväelased. Infot annavad kohalikud elanikud, keda kutsutakse nn „ootajateks“ (ždunõ), kes ootavad Venemaa armee kohalejõudmist ning teevad nendega koostööd, andes tasu eest infot Ukraina armee kohta.
Seekord läks aga midagi totaalselt viltu, sest Ukraina poole andmetel sõjaväelasi peiedel ei olnud ning kõik rohkem kui 50 ohvrit olid kohalikud elanikud. Venemaa armee üks suuremaid nõrkusi on vilets luureandmete kogumise võimekus ning siis nad ongi väga sõltuvad Ukrainas elavatest reeturitest, aga nii saadud info on osutunud tihtipeale pehmelt öeldes ebausaldusväärseks.
Loomulikult teatab Venemaa kaitseministeerium, et hävitati korraga piltlikult öeldes 100 NATO kindralit, aga reaalsuses kaotatakse järsult toetust ka nende väheste hulgas, kes Ukrainas veel neid toetavad.
