Armeenia suhted Venemaaga lähevad üha pingelisemaks

Armeenia juhtkond on väljendanud soovi nihkuda lääne suunas, kuid Venemaa mõju riigi majanduse üle on tugev.

Ajal, mil Jerevani ja Moskva ajalooliselt tugevad suhted on muutunud pingeliseks, annab Armeenia märku geopoliitilise orientatsiooni võimalikust nihkest lääne suunas.

Armeenia ja Venemaa suhteid muudavad keerulisemaks erinevad sündmused, mis on aset leidnud alates Aserbaidžaani operatsiooni Mägi-Karabahhi ülevõtmisest.

Armeenia saab läänest abi, et tulla toime kriisiga, mis järgnes Aserbaidžaani 9-kuulise blokaadi ja septembrikuu sõjalise rünnaku eest põgenenud armeenia põgenike massilisele voolule Mägi-Karabahhist. Lääneriigid ja EL tervikuna on eraldanud pagulastele miljoneid dollareid.

Hiljutises Wall Street Journali intervjuus ütles Armeenia peaminister Nikol Pašinjan, et ta ei näe Venemaa vägede jätkuvas viibimises Armeenias mingit kasu. Armeenias viibib hetkel umbes 10 000 Vene sõjaväelast.

Samuti valas õli tulle Pašinjani kõne Euroopa Parlamendis, milles ta kritiseeris Vene rahuvalvajate tegevusetust Mägi-Karabahhis. Tema sõnul oli see katse kasutada sõda ja väliseid julgeolekuohte „Armeenia demokraatia ja suveräänsuse õõnestamiseks“.

Armeenia peaministri kommentaarid ei jäänud Moskvas märkamata ning Venemaa riigimeedia vastas tunniajase saatega Pervõi Kanalis. Saade sisaldas Pašinjani kohta arvukalt kergesti ümberlükatavaid valesid. Armeenia välisministeerium esitas Venemaale protestinoodi ja kutsus välja suursaadik Sergei Koprikini saates esitatud armeeniavastaste avalduste ja peaministri solvamise pärast.

Pašinjani-vastane saade tekitas täiendavaid pingeid, mille tulemuseks olid üleskutsed keelata Armeenias Vene kanalid. Armeenia televisiooni- ja raadiokomisjoni juht Tigran Hakobjan meenutas, et arutelud Venemaa kanalite katkestamise üle on käinud juba aastaid, kuid varem olid „poliitilised kaalutlused“ sellist sammu takistanud. Vastuseks Armeenia välisministeeriumi protestidele kutsus Moskva välja Armeenia asjuri, et arutada võimude juhitavat „Vene-vastast liikumist“ Armeenias.

Pašinjan on viimastel kuudel olnud Venemaa kriitika sagedane sihtmärk. Oktoobris väitis anonüümne kõrge vene ametnik uudisteagentuurile TASS, et Pašinjan jäljendab Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõit ja üritab muuta Armeeniat „teiseks Ukrainaks“. Sõna võttis ka Venemaa endine president ja riikliku julgeolekunõukogu asejuht Dmitri Medvedev. Ta kritiseeris Armeenia peaministrit sotsiaalmeedias, süüdistades teda „flirdis“ läänega ja esitas sarkastilise küsimuse: „Arvake ära, mis saatus teda ees ootab?“

Venemaa riigiduuma lükkas hiljuti edasi arutelu eelnõu üle, millega tunnustataks Armeenia juhilubade kasutamist äri- ja tööeesmärkidel. Armeenias peeti sammu poliitiliselt motiveerituks ja vihjeks, et Moskva võib kehtestada ka majanduslikke sanktsioone. Väidetavalt ootab Venemaa Armeenialt, et vene keelele antaks ametlik staatus. Seda on teinud Valgevene, Kõrgõzstan ja Kasahstan. Armeenias pole avalikku arutelu vene keele staatuse üle peetud, kuigi nii vene kui inglise keel on Armeenia koolides kohustuslikud õppeained.

Hoolimata Armeenia ametnike kinnitustest majandusliku stabiilsuse kohta tunnevad majandusteadlased ja ärimehed üha suuremat muret kasvavate poliitiliste pingete võimalike tagajärgede pärast. Armeenia majandussidemed Venemaaga on sügavad. Ligikaudu 40% riigi ekspordist suunatakse Venemaale ja Armeenia on suuresti sõltuv Venemaa esmatarbekaupadest. Venemaa riikliku gaasiettevõtte kohalik tütarettevõte Gazprom Armenia kontrollib kogu Armeenia gaasitaristut. Teravilja ja naftatoodete impordi poolest on Venemaa peaaegu monopoli staatuses.

Armeenia ja Venemaa vaheliste poliitiliste sidemete pidev halvenemine on viimase pooleteise aasta jooksul olnud pöördvõrdelises seoses kahe riigi kasvava majanduskoostööga. Kuna USA ja EL kehtestasid Venemaa vastu sanktsioonid nende tegevuse tõttu Ukrainas, muutus Armeenia kanaliks, mille kaudu lääne tooted Venemaa turule sisenevad.

Vaatamata riikidevahelisele pingele ei ole seni märke, et poliitiline kriis mõjutaks nende majanduslikke sidemeid. Armeenia on ka jätkuvalt Venemaa juhitud organisatsioonide, sealhulgas Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni ja Euraasia Majandusliidu liige.