KUULA | Välispoliitika kompass: Ukraina Euroopa Liiduga liitumine on lähemal kui kunagi varem

Ukraina üllatas paljusid skeptikuid kiire tegutsemisega Euroopa Liiduga liitumise tingimuste täitmisel, kuid peale liitumiskõneluste algust läheb siiski tõenäoliselt veel paar aastat, et neist saaks ka liidu täieõiguslik liige.

Euroopa Komisjon soovitas äsja oma raportis nii Ukraina kui ka Moldovaga alustada liitumisläbirääkimisi Euroopa Liitu pääsemiseks. Lisaks sellele anti suunis ka Gruusiale kandidaatliikme staatuse andmiseks.

Välisministeeriumi Euroopa osakonna peadirektori Siiri Königsbergi sõnul tähendab see sisuliselt seda, et nüüd hakkab laienemise nimel komisjonides pihta reaalne töö, kus osalevad kõik liikmesriigid. „Alguses on see tehniline, aga ka väga poliitiline töö,“ ütles Köningsberg. „Detsembriks peaks meie lootuse järgi jõudma asi nii kaugele, et ülemkogul otsustatakse juba ametlikult alustada Ukraina ja Moldovaga liitumisläbirääkimisi.“

Komisjoni hinnangul on Ukraina juba täitnud 90% eelmise aasta suvel antud seitsmest reformiülesandest. „Ukraina nägi, et praegu on võimalus palju ära teha ning seda isegi hoolimata sõjast,“ rääkis Köningsberg. Näiteks on juba ära tehtud konstitutsioonikohtu reform, valitud on kõrgem kohtunõukogu, vastu võetud korruptsioonivastase võitluse programm ja palju muud.

Eesti hinnangul on Ukraina teinud isegi rohkem kui 90%, sest küsimus seisneb selles, kuidas seni tehtut tõlgendada. „Lisaks sellele on meil tegemist praegu Euroopa Liidu tulevikku mõjutava ajaloolise otsusega,“ väitis välisministeeriumi Euroopa osakonna peadirektor. „Meie arvates on Ukraina edusammud olnud liitumisläbirääkimiste algatamiseks piisavad ja kuigi väiksemaid asju on vaja edasi teha, siis me peame neid samme tunnustama ning neile positiivse impulsi andma.“

Pinev läbirääkimine võib taaskord tulla Ungariga, kes võib Ukraina liikmesusele vastu olla. Küll aga ollakse liidus siiski optimistlikud, et nendega suudetakse läbi rääkida ning loodetavasti on lõpuks kõik konsensuslikult toetamas Ukraina liitumist Euroopa Liiduga.

Lisaks tuleb „Välispoliitika kompassis“ juttu ka Moldova potentsiaalse Euroopa Liiduga liitumisest ning sellest, kui kaugel on Gruusia oma reformidega. Küll aga pole need riigid ainukesed, kes jätkuvalt Euroopa Liitu soovivad astuda ning vähemalt saab suhteliselt kindlalt väita, et selle kümnendi sees ka liit laieneb.