Argentina valimiste võitja Javier Milei lubab riigi mootorsaega õhemaks lõikuda
(22)Radikaalsete lubaduste toel võitnud populistil on ilma kongressi enamuse toeta keeruline valitseda.
Pühapäeval andsid Argentina valijad korvi endisele majandusministrile ja valisid presidendiks karismaatilise populisti, kes lubab riigile põhjalikku šokiteraapiat. Ehkki esimeses voorus oli rohkem hääli saanud peronistlikku parteid esindav peavoolupoliitik Sergio Massa, võitis lõppvooru väikese libertaarse erakonna juht ja majandusteadlane Javier Milei, kes kogus 56% hääli.
Järgmine president on end tituleerinud anarhokapitalistiks ja lubab lahendada Argentina kaua kestnud majandusprobleemid riigi otsustavalt õhemaks lihvimise teel. Muude reformide hulgas on Milei lubanud likvideerida keskpanga ja suure osa ministeeriumeid ning võtta hüperinflatsiooni takerdunud Argentinas kasutusele USA dollari. Kärpekirve rolli täitis väike mootorsaag, millega kandidaat rahvakogunemistel pea kohal vehkis.
Muude reformide hulgas on Milei lubanud likvideerida keskpanga ja suure osa ministeeriumeid ning võtta hüperinflatsiooni takerdunud Argentinas kasutusele USA dollari.
Kõmu tekitasid ka Milei avaldused selle kohta, et tal on töökogemus tantraseksi instruktorina ja ta on meediumi vahendusel suhelnud oma surnud koeraga, kes olevatki soovitanud tal presidendiks kandideerida. Kampaania jooksul distantseerus ta siiski osast lubadustest, mis puudutasid näiteks elundidoonorluse legaliseerimist ja turureeglitele allutamist. Poliitiliste eeskujudena on uus president maininud USA ja Brasiilia ekspresidente Donald Trumpi ja Jair Bolsonarot ning nagu neidki kahtlustavad kriitikud ka teda demokraatiasse vaenulikult suhtumises.
Väljaspool majandusvaldkonda toetab ta osa vabaduste kitsendamist, lubab võidelda homoaktivistide ja feminismiga ning korraldada abordi taaskeelustamiseks referendumi. Samal ajal on Milei relvakandmise pooldaja ning tahab riigiettevõtete, tervishoiu- ja haridusasutuste erastamist. Ka võitles ta pandeemia ajal õiguse eest mitte vaktsineerida ega pole välistanud seni keelatud mõnuainete legaliseerimist, öeldes, et enda tervise kahjustamine ei peaks olema keelatud.
Valijate otsust nii ebatavalise kandidaadiga riskida aitab selgitada Argentina ainulaadne majandusolukord. 20. sajandi alguses maailma rikkaimate riikide hulka kuulunud Argentina allakäik algas 1940-ndatel koos Juan Peróni valitsusajaga. Peróni partei on ka pärast tema surma enamiku aega riiki tüürinud. Praeguseks elab umbes 40% elanikke allpool vaesuspiiri ja oktoobri inflatsiooninäitaja oli 143%. Välisvõlga on võetud 43 miljardit dollarit, mis moodustab ligi kümnendiku Argentina SKP-st.
Eksperdid kahtlevad, kas radikaalsel libertaaril õnnestub lubatud muutust luua. Esiteks on tema partei Argentina kongressi alamkojas vähemuses, omades seal kõigest 38 kohta 257-st. Samuti ei hoia libertaarne partei enda käes ühegi osariigi kuberneri kohta.
