ARVAMUS | Tunne oma tarneahelat. Kuidas vältida sanktsioonidega seotud varjatud riske?

Sanktsioone rikkuvaid ettevõtteid ähvardavad mitte ainult trahvid, vaid palju olulisemad riskid, nagu potentsiaalne tarnekatkestuste risk, säilenõtkuse kaotus, mainekahju, investorite jaoks tootluse kaotus ning potentsiaalsed humanitaartagajärjed. Nende uute riskide maandamiseks peavad ettevõtted tegutsema ennetavalt ja ehitama oma kolmandate osapoolte riskide halduse programmid üles andmete ja analüüsi peale.

Majandussanktsioonide vahel navigeerimine võib ettevõtete jaoks olla keerukas ülesanne. Ainuüksi sobivate tarnijate väljasõelumine on märkimisväärne väljakutse ettevõtetele, kes peavad tagama pideva vastavuse suure hulga regulatiivsete muudatustega. Mõistmaks, milliste süsteemsete riskidega teie ettevõte kokku puutub ja kellega te tegelikult äri teete, muutub üha olulisemaks ärimustrite, -suhete ja –võrgustike analüüs.

Tarnijad, kes tegelevad nii sanktsioneeritud kaupadega kui ka ettevõtetega, tegutsevad kiiresti ja kasutavad innovaatilisi meetodeid sanktsioonidest möödahiilimiseks. Selliste riskide mõistmiseks ja maandamiseks tarneahelates ning paindlikkuse hoidmiseks peavad ettevõtted liikuma tehingupõhisest lähenemisviisist süsteemsele riskipõhisele mudelile. Tuleb pidevalt jälgida muutusi, näha „suurt pilti“ ning muudatusi oma tarnijate baasis, kasutades täpsema informatsiooni kogumiseks ja järelduste tegemiseks andmeid ja analüüsi.

Globaalsete andmebaaside kasutamine aitab avastada muutusi ettevõtete omandi- ja tehingutestruktuuris ning anda väärtuslikku informatsiooni olemasolevate või uute partnerite kohta. Dun & Bradstreet’i globaalsed kaubanduse ja laevanduslogistika andmebaasid räägivad selget keelt sellest, et sõda Ukrainas on muutnud ka äritegemise tavasid. Näiteks on kolmandates riikides suurenenud äsja moodustatud tütarettevõtete arv ja kasvanud on kaubandussuhted teatud kolmandate jurisdiktsioonidega. Need muutused kujutavad endast riske, vähendades ettevõtete väärtusahelate läbipaistvust. See on suureks probleemiks eriti globaalsete äri- ja kaubanduskonglomeraatide jaoks, kellel on sageli tuhandeid tarnijaid.

Esmased kontrolliküsimused, mis tuleks endale esitada:

• Kes veel on teie ettevõtte väärtusahelas peale nö esimese taseme tarnijate ringi?

• Milline on nende tarnijate omandistruktuur?

• Kas need tarnijad on viimase aasta jooksul asutanud uusi tütarettevõtteid?

• Millised kolmandad riigid võivad olla seotud selliste tarnijatega?

Kõrgendatud risk lööb välja

Riikidega, mida on traditsiooniliselt peetud madala riskiga riikideks, kaasnevad nüüd täiendavad riskid, eriti arvestades näiteks teatud kaupade impordi ja ekspordiga seotud kaubandussuhete tihenemist.

Ettevõtted peaksid küsima endilt, millised kolmandad riigid võivad olla potentsiaalselt seotud ja millist riski need riigid kujutavad sanktsioonidest möödahiilimise seisukohast.

See, kuidas me haldame muutusi tarneahela riskides, sõltub olulisel määral seadustes ja regulatsioonides sätestatud nõuetest. Viimastel aastatel on äritegevusele esitatavad nõuded

ja nende kontrollimine muutunud oluliselt rangemaks ja see trend jätkub kindlasti ka lähitulevikus. Võib olla kindel, et muudatused regulatsioonis toovad endaga kaasa uusi väljakutseid ja muutusi, mis mõjutab seda, kuidas me oma äripartnerite „ökosüsteemidega“ koostööd teeme.

Valmisolek kiiresti kohaneda muutuvate nõuetega saab olema võtmetähtsusega komponent selles, et ettevõtte tegevus oleks kogu aeg kooskõlas kõigi vastavusreeglitega.

Andmete ja analüüsi ennetav kasutamine äriinfo kogumisel ja töötlemisel annab ettevõttele konkurentsieelise ja võimaldab paremini luua kestlikke ja paindlikke tarneahelaid. Seda võib vaadelda kui võtmetegurit säilenõtkuse loomisel ja hoidmisel. Lisaks riskijuhtimise kvaliteedi tõstmisele loob see ka kasvuvõimalusi, tagades ettevõttele aastateks kindlustunde, meelitades ligi talente ja tagades, et ettevõte on konkurentidest üks samm eespool.