Magus sektor töötamiseks. Idusektoris hõivatud töötajate palk ületas mullu Eesti keskmise üle kahe korra

Statistikaameti ja Startup Estonia andmetel töötas Eesti idufirmades ja kasvuettevõtetes mullu vähemalt ühe päeva 17 403 inimest, kelle keskmine brutopalk ulatus 4253 euroni, ületades Eesti keskmist üle kahe korra.

Suurimat keskmist brutokuupalka teenivad Eesti idusektori ettevõtetes 41-50-aastased töötajad, kelle keskmine töötasu oli 2023. aasta lõpu seisuga 5134 eurot kuus ning välismaalastest tippspetsialistid, kelle teenistus ulatus keskmiselt 4827 euroni.

Startup Estonia juht Eve Peeterson sõnas, et nagu ka teistes sektorites, on idusektoris töökohtade arv mullu mõnevõrra langenud. „Võrreldes aasta algusega on töötajate arv langenud umbes 4% võrra, mis on üsna ootuspärane arvestades praegust majandusseisu ning ettevõtjate soovi hoida käivet ja kasumlikkust. See ongi äriliselt igati mõistlik ning idusektor ei erine siinkohal kuidagi tavamajanduse ettevõtetest,“ ütles Peeterson.

Eesti idusektori töötajatest 69% ehk 11 926 inimest on Eesti kodakondsusega ning 29% ehk 4 988 töötajat on välismaalased, kellest omakorda 82% on Eestisse tööle tulnud väljastpoolt Euroopa Liitu.

Peeterson tõi välja, et talendipuudus on Eestis jätkuvalt terav eelkõige spetsiifiliste oskustega tippspetsialistide seas. „Keskmise palga kasvust võib järeldada, et esmajärjekorras loobutakse madala kvalifikatsiooniga töötajatest, kuid kõrgepalgalisi talente hoitakse ning nende palgad on ilmselt ka kasvanud,“ ütles Startup Estonia juht. Tema sõnul on välistalentide värbamine kohalike idufirmade ja kasvuettevõtete jaoks tihtipeale ainus võimalus areneda ja kasvada. „Samas välistöötajate sisserändele on meil seatud 1990. aastatest pärinev piir 0,1% Eesti rahvaarvust ehk 1303 inimest aastas, mis selgelt kärbib Eesti tehnoloogiasektori tiibu,“ lisas Peeterson.

Euroopa Liidu kodanikest on Eesti idufirmades ja kasvuettevõtetes kõige rohkem hõivatud lätlasi (131 töötajat), itaallasi (119 töötajat), prantslasi (77 töötajat), hispaanlasi (67 töötajat) ja sakslasi (64 töötajat). Väljastpoolt Euroopa Liitu on Eestisse tulnud kõige rohkem töötajaid Venemaalt, kokku 735 inimest, kes on Eestisse tööle asunud enne 2022. aastal kehtima hakanud viisakeeldu. Teisel kohal on Ukraina, kust on tööle tulnud 589 inimest ning sellele järgnevad Nigeeria (317 töötajat), India (282 töötajat) ja Brasiilia (262 töötajat).

Eesti idusektori suurimaks tööandjaks oli Maksu- ja Tolliameti andmetel 2023. aasta lõpu seisuga Wise, kus töötas 1899 töötajat ning ettevõte kasvatas aastaga töötajate arvu 114 inimese võrra. Suuruselt teiseks tööandjaks oli Bolt, kus töötas 1278 inimest. Idusektori viie suurima tööandja hulka kuulusid möödunud aasta lõpu seisuga Playtech (644 töötajat), Pipedrive (418 töötajat) ja Veriff (259 töötajat).

Suurem osa ehk 66% idusektori töötajatest on kõrgharidusega, omades kas bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi. Idusektori töötajatest 62% on mehed ja 38% naised ning keskmine töötaja on ka üsna noor - 45% töötajatest on vanuses 31-40 aastat ning 37% on vanuses 21-30 aastat.

Eesti idusektori suurim töötajate grupp on tippspetsialistid, kes moodustavad 49% kõigist töötajatest. Juhtivatel positsioonidel töötab 13% töötajatest, sealjuures juhtidest 70% on mehed ja 30% naised ning 23% juhtidest on välismaalased. Kontoritöötajad ja klienditeenindajad moodustavad töötajaskonnast 21%, tehnikute ja keskastme spetsialistidena töötas mullu idusektoris 11%.

Eesti idusektori statistika hõlmab nii iduettevõtteid selle klassikalises definitsioonis kui ka üle kümne aasta vanuseid ja müügitehinguni jõudnud Eestis tegutsevaid tehnoloogiaettevõtteid. Statistikasse kuuluvad üle kümne aasta vanused kasvuettevõtted, mis on globaalse potentsiaaliga tehnoloogiaettevõtted, kus töötab Eestis vähemalt 50 töötajat ning mis on maksnud Eestis viimasel aastal vähemalt miljon eurot tööjõumakse. Oluliseks kriteeriumiks on ka tööjõumaksude kumulatiivne kasv viimase kolme aasta jooksul vähemalt 20 protsenti.