Omniva IT-juht: usun, et peagi saab paki kätte igalt poolt, olenemata logost kapi peal

Klassikalises posti- ja pakiäris on käimas äärmiselt põnev muundumine kõrgtehnoloogiliseks automatiseeritud valdkonnaks, kus inimkäte puudutusi pakkidel jääb aina vähemaks, kirjutab üle 30 aasta tehnoloogiasektoris töötanud ja viimati Pipedrive´ist Omniva innovatsiooni- ja tehnoloogiajuhi kohale liikunud Martti Kuldma.

Postiettevõttest logistikaettevõtteks

Postiäri teeb praegu nii Eestis kui mujal läbi suuri muutuseid, ahmides endasse uusimaid tehnoloogialahendusi ja otsides automatiseerimise viise. Üleilmne juhtimiskonsultatsioonifirma McKinsey raporteerib, et kui 2005. aastal oli üle maailma postiäris pakiveo ja kirjade veo suhe 1:13-le ehk iga paki kohta liikus 13 kirja, siis aastaks 2025 aga eeldatakse, et see suhe on 1:1-le. Omnivas on see muutus olnud veelgi kiirem, meil on klassikalist postiäri ehk kirjade saatmist ja perioodika laiali vedamist jäänud vaid 15% mahtudest. Oleme liikumas postiärist rahvusvahelisse logistikaärisse.

Logistikaäri iseloomustavad madalad marginaalid ja tihe konkurents. Tegemist on töömahuka valdkonnaga, kus pakivood kasvavad ja üldine palgataseme kasv toob kaasa tugeva surve kasumlikkusele. Puhtalt selleks, et nina vee peal hoida, tuleb igal päeval joosta kiiremini kui eile. Kvalitatiivse edu jaoks tuleb teha aga midagi põhimõtteliselt teisiti ja siin aitab välja tehnoloogiline innovatsioon.

E-poodlemine defineerib pakiäri tulevikku

Logistika on üks kiiremini kasvavaid ärivaldkondi ja nii on see olnud viimased 20 aastat. Vajadus logistiliste lahenduste järele kogu aeg suureneb, sest e-poodlemise osakaal astub pikkade sammudega edasi, inimesed soovivad tellida tooteid kõikvõimalikest kohtadest üle maailma ja seetõttu kasvab ka sektor kiiresti. Lisaks andis trendile korraliku tõuke koroonapandeemia.

Kui tundub, et kõik liigub lineaarses joones – inimesed ostavad üha rohkem, logistikaettevõtted pakuvad üha kiiremat tarnet suuremast kaubavõrgust, siis reaalsuses asjad nii lihtsad ei ole. Suured e-kaubanduse hiiud nagu E-bay, Amazon, Temu, jt. eeldavad täna logistikapartnerilt ülikiiret ja kvaliteetset teenust, mille pakkumiseks peab logistikaettevõttel IT- ja transport toimima väga kiirelt, heas sümbioosis ja ilma tõrgeteta. Selle saavutamine annab efekti aja, inimeste, eelarve ja kestlikkuse osas.

Tehnoloogia on aidanud kiiresti suureneva pakitulvaga hakkama saada, kuna mitmed protsessid on juba automatiseeritud. Näiteks ei sorteerita enam käsitsi pakke ja olemas on pakiautomaadid nii pakkide vastuvõtmiseks kui saatmiseks. Olen kindel, et 10-15 aasta perspektiivis hakkavad pakid liikuma saatjalt saajale kogu ahela pikkuses ilma, et inimene peaks kätt külge panema.

Hoiame robootikas toimuval silma peal, et tabada ära hetk, millal jõuab kätte see murdepunkt, kus tehnoloogiliste lahenduste kasutamine on meie logistikas nii kiiruse kui investeeringute mõttes mõistlikum kui inimtöö. Pakiäri on mahtudel baseeruv äri, mille põhjal saab väga konkreetselt öelda, kas uus ja tihti väga kallis tehnoloogia ennast õigustab või mitte. Vaatame huviga erinevate tehnoloogiate ja uuenduslike lahenduste poole, aga turu suurus ja mahud annavad tihti kiiresti vastu näppe. Vara veel!

Kas robotkäpad ja targad kaubaalused asendavad inimese?

Sorteerimiskeskustes on juba kas olemas või tulemas robotkäpad ja targad kaubaalused, mida näiteks e-kaubandusehiid Amazon juba kasutab. Tark kaubaalus teab, kust ja kuhu on mida vaja viia. Näiteks toob vajaliku kaubakonteineri autost õige liini äärde. Meil neid veel päris töös pole, aga ühtteist oleme juba katsetanud. Hetkel veel on meie regioonis odavam võtta selle töö jaoks inimene, aga tulevikus see enam nii ei ole. Ehk juba viie aasta perspektiivis automatiseeritakse suur osa Omniva sorteerimiskeskustes tehtavast käsitööst.

Sorteerimiskeskusest edasi liiguvad praegu veel küll kaubikud, mis tulevikus asenduvad isesõitvate autodega. Oleme ka nendega juba pilootteste teinud, aga praegu veel on küsimus kiiruses ja ka selles, kuidas kaup jõuab isesõitvast autost kliendini. See osa protsessist ootab veel häid prototüüpe.

Pigem pakiautomaat kui kuller

Kauba kättesaamisel on selgelt näha, et inimesed eelistavad pakke kätte saada pakiautomaadist, mitte kulleritega. Põhjused on lihtsad: kuller kipub sageli tulema ebasobival ajal, uue aja kokkuleppimisel on üks lisategevus juures, mida peab päeva planeerimisel arvestama ja muud sellised väga inimlikud põhjused. Statistika näitab, et kullerid suudavad esimese ringiga kätte toimetada vaid 40% saadetistest ehk siis 60% inimeste jaoks pole see aeg sobinud. Lisaks võib-olla Eesti inimene ei tahagi nii palju inimlikku kontakti!

Kui praegu on standard pakiautomaadid kaubakeskustes, siis järgmine samm on isiklikumad pakiautomaadid nagu Picapac, mida meil on arvuliselt üle Eesti juba rohkem kui suuri pakiautomaate. Personaalsemad pakiautomaadid, olgu nad siis eramaja ees ühele leibkonnale või siis kortermajade juures ja külakeskustes veidi suuremale kogukonnale mõeldud lahendused, on kindlasti pakivedude lähitulevik.

Selliste automaatide paigaldamine on lihtsam ja neid on odavam hallata, kui kaubakeskuste suuri pakiautomaatide, samal ajal pakuvad need mugavamat teenust, seega usun, et ka selles valdkonnas toimub lähiaastail huvitavaid arenguid. Tõsi, see mugav ja lihtne teenus peab olema ka taskukohane, mis omakorda tähendab protsesside automatiseerimist ja inimtööjõu vähendamist.

Samuti tahavad paki- ja kullerfirmad osa saada jagamismajandusest. Näiteks võiks Omniva äpist saada noppida endale samamoodi tööotsi nagu praegu Boltist või Woltist. Kui elad Sauel, avad hommikul Omniva äpi ja näed, et Sauel on pakiautomaadis mõned pakid, mis ootavad kesklinna viimist. Viid need tööle minnes ära ja õhtul tagasi tulles nopid samamoodi mõned pakid kesklinnast peale. Võimalik, et sellega teenid ka oma kütusekulu tagasi!

Sellise võimaluse olemasolul saaksid näiteks peamiselt toidukulleritena tegutsevad inimesed töötada ka toidutellimiste kõrghetkede, milleks on lõuna ja õhtu, vahepeal. Samuti leevendab see ajutise tööjõu ja lisaautode vajadust pakivedude kõrghooajal novembris ja detsembris.

Ilmselt pole mägede taga ka aeg, kui näeme Baltikumis kiiret kullerteenust. Tegemist on tõelise mugavusteenusega - näiteks, et parandad suvilas parasjagu katust, aga naelad hakkavad otsa saama. Selle asemel, et minna poodi ja kulutada võib-olla kaks tundi ära, tellid katusel olles uued naelad ära ja umbes tunni pärast on need sul olemas. Seni lööd veel olemasolevaid naelu sisse. Efektiivne ja mugav.

Areng ja innovatsioon ei tule ilma mahuta

Kokkuvõttes on pakiäris ees äärmiselt põnevad ajad. Kõik pakivedajad vaatavad praegu uute lahenduste järele ringi ja valdkonna areng on kiire. Seetõttu on ka konkurents logistikas tegelikult tihe - on uusi

tulijad ja minejaid. Eesti turul on tugevad logistikaettevõtted, päris palju ka tugevaid tehnoloogiaarendajaid, kes erinevaid võimalusi ehitavad ja edasi arendavad.

Samas, isegi kui on välja pakkuda väga hea tehnoloogiline lahendus, aga pole kauba mahtu, siis ei suudeta turul olijatega konkureerida. Teine variant on pakkuda mingit osa väärtusahelast nagu kullerteenus või mõni digitaalne lahendus. Ka personaalsete pakiautomaatide nišis on kindlasti ruumi. Usun, et pakiautomaatide võrgustikud muutuvad peagi ristkasutatavaks nii, et saaksid oma paki kätte lähimast automaadist hoolimata logost kapi peal. Just nii, nagu saad sularaha erinevate pankade kaardiga võtta välja lähimast ATMist.

Seega on pakiäris toimumas huvitavad arengud, mis selle valdkonna nägu lähiaastatel oluliselt muudavad. Pakkide saatmisel mahud aina kasvavad, samal ajal suureneb protsesside automatiseerimisega efektiivsus. Äriedu saavutamisel on üha suurem roll uuendustel ja sisulisel koostööl erinevate teenusepakkujate vahel