Ericsson Eesti juht: süsinikuneutraalseks saamiseks on meil vaja pääseda maagaasiga kütmisest

Null-heite saavutamine nii tootmises kui ka tarneahelas nõuab olulisi arendusi ning taastuvaid elektri- ja kütteallikaid.

Kõik maailma suuremad ettevõtted on seadnud eesmärgiks vähendada oma tegevuse süsinikujalajälge, et toetada ülemailmset võitlust kliimasoojenemise vastu. Microsoft, Alphabet, HP on seadnud eesmärgiks vähendada oma tegevuse emissioone ning Apple lubanud aastaks 2030 minna täielikult üle taastuvenergiale.

Sarnaseid ambitsioonikaid eesmärke on seadnud ka Eestis tegutsevad ettevõtted. Üheks suunanäitajaks on rahvusvahelisse kontserni kuuluv tehnoloogiaettevõtte Ericsson Eesti, kes plaanib saavutada oma tegevustes nullheite aastaks 2030 ning kogu tarneahelas aastaks 2040. „Arendame riistvara, tarkvara, teenuseid ja lahendusi, mis on disainitud pidades silmas toote elutsüklit – püüeldes kõrge energiatõhususe ja jätkusuutliku disainivaliku suunas,“ kirjeldas tegevusi ettevõtte tegevjuht Sirli Männiksaar.

Uued tootmisüksused luuakse nullheite eesmärkide järgi

„Taastuvenergia kättesaamine Eesti turult on meile väga oluline,“ rääkis Männiksaar. Kuigi ettevõte on juba 2012. aastast alates kasutanud rohelist elektrit, on suuremas fookuses täna just küte. „Enamus meie süsinikuheitest tuleb kütmisest maagaasiga ehk suurim CO₂ kokkuhoid saab tulla tehase küttest. Selleks peame pidevalt otsima kokkuhoiukohti,“ ütles ta.

Heaks näiteks on uus kavandatav tootmis- ja tehnoloogiakeskus. „Kõigi Tallinna asukohtade koondamine ühte kohta vähendab keskkonnamõju ja toetab Ericssoni null-heite teekonda,“ rääkis Männiksaar.

Eesti suurima taastuvenergia tootja Utilitase juhi Priit Koidu sõnul küsivad juba täna kõik ärikliendid süsinikuneutraalse kütte kohta. „Kui 2008. aastal oli kogu Tallinna küte veel puhtalt gaasi peal, siis praeguseks on sellest alles kolmandik ning meie eesmärk on viia 2027. aastaks maagaasi osakaal alla 10%. Meie ärikliendid on seadnud eesmärgi jõuda 2030. aastaks süsinikuneutraalseks ning me peame neile seda võimaldama. Vastasel juhul hakkab maagaasi osakaal mõjutama Eestisse tulevaid investeeringuid,“ ütles ta.

Jätkusuutlikkus on ellujäämise küsimus

„Veel mõned aastat tagasi arutati, kuidas keskkonnasäästlikkusega asjalood liiguvad. Tänasel päeval ei võeta sind enam laua taha, kui sul ei ole väga selgeid eesmärke, kuidas sa oma tegevustes süsinikuneutraalsust tagad,“ rääkis Männiksaar. „Kokkuvõttes ei ole tegemist enam konkurentsieelise vaid ellujäämise küsimusega.“

Ta lisas, et jätkusuutlikkus aitab luua pikaajalist väärtust ning vastata klientide, investorite ja töötajate ootustele. „Targalt investeerides toob uute nutikate lahenduste kasutamine efektiivsuse ja kulutõhususe,“ sõnas ta.