IT-tööturg 2024. aastal: inimestest on endiselt suur puudus, aga midagi siiski muutub

Kuigi töötuse määr kasvab tänavu prognooside kohaselt veelgi ning tööturu aktiivsus on samuti tõusuteel, valitseb IT-sektoris jätkuvalt väljakutseline olukord.

Kogenud IT-spetsialistest on jätkuvalt suur puudus ning tööandjad peavad talentide värbamiseks tugevalt pingutama. Selle kõrval märgib Elisa talendijuht Keishy Margus, et mõnevõrra on näha muutuseid selles, milliseid tööandjaid IT-inimesed eelistavad: idufirmade ja alustavate ettevõtete asemel valitakse aina enam ettevõtteid, kes suudavad pakkuda stabiilsust.

Eesti Panga aasta alguse prognoosi kohaselt kasvab küll töötuse määr tänavu üheksa protsendini, ent kõik praegused märgid viitavad sellele, et muutusest jääb suuresti puutumata niigi pingeline IT-sektor. Töökaotuse oht on suurem tootvas tööstuses ning kui mõni IT-töökoht koondataksegi, leiavad valdkonna töötajad endale kiirelt uue rolli.

„Viimasel aastal aset leidnud suured koondamised ja värinad tööturul pole IT-sektori värbamismaastikku veel oluliselt muutnud. Ühelt poolt ei olegi enamasti koondatud kogenud arendajaid või analüütikuid, teisalt on turul juba aastaid olnud vaakum ehk isegi mõnekümne või mõnesaja tippspetsialisti liikumine olukorda eriliselt ei leevenda,“ lausus Margus. „See tähendab, et tööandjad võitlevad jätkuvalt samade üksikute talentide nimel ning isegi kui käes on raskemad ajad, siis neid häid inimesi minna ei lasta.“

Tööjõupuuduse probleemi tuum on Marguse sõnul Eesti IT-sektoris läbi aegade sama püsinud – uusi inimesi ei tule lihtsalt piisavalt juurde ning valdkonda sisenevatel inimestel võib olla keeruline oma esimesi väljakutseid leida. See on mure, mis tema sõnul sel aastal ega lähitulevikus suure tõenäosusega oluliselt ei parane.

Keerulisena püsiv olukord ei tähenda aga, et IT-tööturg tänavu üldse muutumas poleks.

„Kindlasti on näha mõningast aktiivsuse kasvu kandideerimistes. Seda küll mitte vanemarendajate või väga kogenud projektijuht-analüütikute seas, aga paljud teised IT-sidusrollid on muutumas veidi hõlpsamini värvatavaks. Või kui mitte seda, siis ollakse vähemalt valmis rohkem rääkima, ära kuulama ja mõtlema uue töökoha peale. Valikute langetamisel ollakse väga ettevaatlikud – uus pakkumine peab kas tasu, stabiilsuse või paindlikkuse osas olema märgatavalt parem. Vastasel juhul ei taheta keerulisel ajal töövahetusega riskida,“ selgitas ta.

Digioskused ja võime massist eristuda on aina kriitilisema tähtsusega

Niisamuti on talendijuhi sõnul näha, et erinevatest hüvedest ja pakutust on aina enam hinda minemas stabiilsus. „Inimesed otsivad selgelt kindlust ja stabiilsust ning ei juleta riskida nii palju kui varem. Märkame näiteks, et eksperdid, kes on aastaid idufirmades olnud, tunduvad ebakindlusest väsinud ning vaatavad pigem stabiilsemate tööandjate poole, kus on kindlus nii töökoha kui sissetuleku osas. Neid firmasid pole kogenud IT-ekspertidel raske leida ja turg on jätkuvalt tööotsija kasuks,“ rääkis ta.

Stabiilsuse kõrval otsivad talendid endiselt tähenduslikku tööd ning hea palga kõrval hinnatakse vabadust, paindlikkust ja võimalust teha midagi uut. Konkreetsetest valdkondadest on sel aastal üheks otsituimaks kõik tehisintellekti puudutav: tahetakse AI-lahendusi tundma õppida ning selle peale ka mõeldakse juba töökohta ja tööandjat valides. Sama trendi täheldab Margus ka tööandjate poolel – AI-oskustega inimesed on muutumas järjest atraktiivsemaks.

Keeruline IT-tööturg ei ole murekohaks ainult tööandjatele, vaid ka noorematele spetsialistidele, kes alles oma esimest võimalust otsivad. Olukorras, kus tööandjad hoiavad oma olemasolevaid eksperte – või kannatavad niigi kogenud mentorite ja ärategijate puuduse käes – on konkurents esimest töökohta otsivate noorte seas üsnagi suur. Suuremad ettevõtted küll palkavad nii palju praktikante ja nooremarendajaid kui võimalik, kuid see üksi olukorda leevendada ei suuda.

See on ka põhjus, miks noortel tuleb silma paistmiseks varasemast rohkem pingutada. „Kui tööturg on keerulisem, siis tuleb teha midagi erilist, et suurest massist välja paista. Ainult e-kirjaga enam naljalt praktikale ei saa, vaid tuleb teha läheneda kavalamalt – kaasata enesetutvustuse juurde portfoolio, otsida otsekontakte või leida mõni muu viis, kuidas sadade kandidaatide seast silma paista. See ei pruugi olla mugav, aga see on hetkel lihtsalt vajalik,“ selgitas ta.

„Laias pildis sarnaneb 2024. aasta IT-tööturul eelmisele. Ollakse ettevaatlikud ning pigem on headest inimestest puudus. Kindlasti saame näha mõningast kandideerimisaktiivsuse kasvu suurematesse firmadesse ja langustrendi väiksemates ettevõtetes, kuid suurt revolutsiooni oodata ei tasu. Vähemalt mitte enne, kui täna turul nähtav põhjatu must auk kuhugi ei kao,“ lausus Margus.