Dengue tõbi on kõige rängemalt tabanud Brasiiliat, Argentiinat ja Paraguayd. PAHO ametnikud on seda kirjeldanud kui potentsiaalselt kõige hullemat haiguspuhangut Ameerika riikides.

Dengue palavik on sääskedega leviv viirushaigus, millesse sureb iga aasta ligi 25 000 inimest. Viirusi edasikandvad sääseliigid leiavad elukoha järjest enamates kohtades üle maailma ning selletõttu on dengue palaviku levik muutunud rahvusvaheliseks terviseprobleemiks.

Viirusnakkuse kohalikku levikut Euroopas on täheldatud Prantsusmaal ja Horvaatias. Viimane ulatuslik ja kõrge suremusega dengue palaviku epideemia Euroopas esines 1927-1928. a Kreekas.

ÜRO all töötav agentuur PAHO on kinnitanud, et tänavu märtsini on kogu Ameerikas olnud üle 3,5 miljoni dengue juhtumi ja üle 1000 surmajuhtumi.

„Tõenäoliselt saab see olema kõige hullem dengue hooaeg,“ ütles PAHO direktor Jarbas Barbosa da Silva veebipõhisel pressikonverentsil.

Haigusele on iseloomulik äge algus kõrge palaviku, pea-, liiges-, lihas- ja seljavaluga. Algsümptomite järel ilmub üldine lihasvalu, iiveldus, oksendamine ja nõrkus.

Mõnel juhul võib kujuneda hemorraagiline palavik, mis algab samade nähtudega, kuid 2-5 ööpäeva möödumisel haige seisund järsult halveneb, tekivad verevalumid ja verejooksud ning kiiresti kujuneb organismi ohtlik vedelikukaotus ja võib tekkida hüpovoleemiline šokk, mitmete elundite kahjustus, mille tagajärjel võib haigus lõppeda surmaga. Letaalsus on Terviseameti sõnul 40%-50%.

Enamik dengue juhtumeid esineb tavaliselt veebruarist maini, mis on lõunapoolkera hilissuvised kuud.