Soomes loodud heategevuslik fond Garantii sihtasutus aitab finants- ja võlaraskustes olevaid majapidamisi. Üha enam saavad nad kõnesid keskmise ja kõrge sissetulekuga inimestelt, kellel ei ole piisavalt raha oma kulude katmiseks.

„Kõrge sissetulekuga inimestel on sageli palju võlgu. Neil on suured hüpoteeklaenud, mille maksumus on intressimäärade tõusu tõttu tõusnud mitusada eurot. Lisaks hüpoteeklaenudele võib kodumajapidamistel olla näiteks autolaenud ja muud tarbimislaenud,“ rääkis fondi direktor Minna Mattila väljaandele Ilta-Sanomat.

Fond defineerib jõukaks inimest, kes teenib umbes 4000-5000 euro suurust brutotöötasu.

SA Garantii on pööranud erilist tähelepanu kõrge sissetulekuga lastega peredele. Kui suure sissetulekuga peres on kaks kõrge sissetulekuga isikut, võib küll rahaline sissetulek olla suur, kuid sageli on sama suured ka kulud.

„Kõrge sissetulekuga lastega perede kulutamisharjumused on kujundatud sissetulekust lähtuvalt. Teisalt võib lastega peredel olla keeruline oma kulutamisharjumusi muuta, sest nad on harjunud sööma, elama ja tegema asju teatud viisil,“ tõdes Mattila.

Mattila sõnul võtavad kõrgema sissetulekuga inimested sageli ka suurema summa õppelaenu. „Hästi teenivad inimesed on sageli kõrgharidusega ja võtavad hariduse omandamiseks laenu kuni mitukümmend tuhat eurot. Õppelaenu tagasimaksmine kipub toimuma tippaastatel, mil on juba tekkinud ka muud ja suuremad kulud,“ nentis Mattila.

Soome statistikaameti andmetel oli 2022. aastal ligikaudu 52% Soome leibkondadest võlgu, millest enamik ehk ligikaudu 70%, olid eluasemelaenud.

Soome Panga andmetel oli Soome eluasemelaenude keskmine intressimäär eelmise aasta novembris euroala kuuendal kohal, 4,04%. Soomes oli 96% aastatel 2003-2023 sõlmitud hüpoteeklaenulepingutest muutuva intressimääraga.

Lisaks kõrge sissetulekuga inimestele on kõrged laenuteeninduskulud koondunud ka kinnisvarainvestoritele, üliõpilastele ja ettevõtjatele, sest nende rühmade laenuteeninduskoormus oli suhteliselt suurem kui teistel uuritud rühmadel.